Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valgamaa ettevõtete TOP 2010. Ettevõtja: investeerime töötajatesse

    Äripäev reastab taas maakonna parimaid ettevõtjaid ja Valgamaal osutus seekord kõige edukamaks ettevõtteks UPM-Kymmene Otepää AS. Möödunud tabelis oli ettevõte 57. kohal. Järgneb intervjuu ettevõtte juhi Ando Jukiga.
    Milliseks ise peate oma ettevõtte möödunud aastat? Inimesed olid tublid.
    Milline aasta oli teie sektorile see möödunud aasta? Kindlasti parem kui 2009. Metsa- ja puidusektor on üleüldse tubli olnud. Konkurentsieeliseid omamata on meie sektoris tehtud häid ja väga häid tulemusi ning seda olukorras, kus turud pole veel buumieelsele tasemele jõudnud. Metsa- ja puidusektoril on ainukese sektorina ekspordibilanss positiivne ning see on oluline. Meie ressursid saavad olulise lisaväärtuse.
    Milliseid tulemusi tänavune ja järgmine aasta teie ettevõttele toovad? Oleme kindlasti arenemisvõimelised. Meie edu on tingitud paljuski toote kvaliteedist ning seda, nagu ka kogu tootmisprotsessi, on vaja pidevalt arendada. Tulemused sõltuvad õppimisvõimest ning selle realiseerimisest. Kui kõik hästi läheb, siis see mõjutab käivet ja sellelt teenitavat kasumit positiivselt.
    Ei hakka spekuleerima, milliseks järgmine aasta kujuneb.
    Kui palju ja kuhu plaanite järgmisel aastal investeerida? Peamiselt aega ja tähelepanu oma töötajate arengusse ning püüame parandada töökeskkonda. Oma töötajate heaks on meil veel palju teha.
    Kas investeerite tuleval aastal rohkem kui käesoleval aastal? Investeering pole meie jaoks eesmärk omaette. Püüame teha seda, mis on kasulik. Praegu näeme, et suurimat kasu annab töötajate arendamine. Vahepealsed aastad olid õige aeg arendustegevus ära teha.
    Kas teie hinnangul tuleb tuleval aastal majanduses uus kriis? Kes seda teab? Iga kriis on millekski hea.
    Kas eestlased ise saaksid ka midagi teha, et see elu ja olu Eestis paremaks läheks, või on asi tavainimeste kontrolli alt ammu väljas? Kindlasti saaks. Esiteks on eestlased meeletult kriitilised ja vähe ettevõtlikud. Nende omaduste vahel peaks nägema ka seost. Kas niimoodi võime saada hakkama? Siin on valitsuselt mõistlik optimismi koolitust võtta - kuidas säilitada positiivsust. Ühiskonnas on suur kartus ebaõnnestuda ning seetõttu kritiseeritakse ülekohtuselt neid, kellel ei ole just kõige paremini läinud. See jahutab kindlasti riskijulgust ning võimalusi rohkem teenida. See, et Eesti palgatase on madal, pidurdab ka sisemajandust ning võimalikku ettevõtlust. Kõik hakkab siiski pihta haridusest.
    Mida arvate sellest, et Eesti on ELi abipakettidega liitumisel esirinnas, kuid samal ajal oma inimesed vaesuvad - palgad ei tõuse, kuid hinnad kruvivad üles? Ma ei arva, et ma olen kõige pädevam inimene seda teemat kommenteerima. EL on solidaarsusühendus ning panus ja see, mida vastu oodata, peaks olema tasakaalus.
    Palgad ja hinnatõusud on eraldi teema ning selle temaatikaga ei ole ehk paslik küsimust siduda. Eesti häda on pigem madal palgatase, kuid see on tingitud jälle sellest, millist ettevõtlust meil Eestis on kui palju meil seda on. Minu arust on seda vähe. Suur osa ettevõtlusest viib raha Eestist välja, kui tegelikult võiks kohapeal lisaväärtust luua ja raha sisse tuua.
    Kuidas olete oma ettevõtte uue võimaliku majanduslanguse vastu kindlustanud? Oleme kasvanud. Meil on rohkem tooteid ja teenindame seetõttu enamaid kliente. Oluline on olla efektiivne ning pakkuda head kvaliteeti. Hea tehniline kvaliteet võimaldab vineeri kasutada ka muuks kui lumelabida või koroonalaudade tegemiseks. Tegelikult on puidul ja sealhulgas vineeril palju erinevaid kasutusvõimalusi. Seetõttu arvan, et puidusektoril on väljundit igal ajal. Inimesed ja palgad jäävad alles nende juurde, kes suudavad stabiilset arengut hoida.
    Millised on praegu suurimad takistused ettevõtlusele Eestis? Ettevõtlust ja riskijulgust on vähe, vähe on mõtteid, mida teha. Samuti on puudu ka neist, kellega teha. Meie haridussüsteem toodab ju pidevalt inimesi valedele töökohtadele. Me priiskame kõrgharidusega, ilma inimesele Eestis vajaminevat ametit andmata. Me võime olla haritud rahvas, kuid me õpime seda, mis meeldib, aga võiks õppida seda, mis vaja.
    Mis on teie hinnangul järgmise aasta juures kõige kriitilisem või teravam koht, millega teie ettevõte peab arvestama? Mõni murekoht või mida te tuleva aasta juures kardate? Mis väljaspool Eestit toimub. Kuna puidusektor on tugevalt eksportiv sektor, siis sealt ootame vastuseid ja tulemusi.
    Mõni soovitus või märksõna, mida soovitaksite ettevõtjatele tulevaks aastaks? Lihtne on öelda, et peaks keskenduma oma põhitegevusele ning püüdma samas ka riske hajutada.
    Autor: Kaisa Tahlfeld
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.