Eesti vajab toimivat tööstuspoliitikat

Ain Alvela 19. oktoober 2011, 00:00

TTÜ mehaanikateaduskonna 75. aastapäeva puhul toimunud töösturite ümarlaual ütles tehnikaülikooli professor Priit Kulu, et teadust tehakse lõppkokkuvõttes ikkagi ühiskonna, sh tööstuse hüvanguks.

Mehaanikateaduskonna teadusprodekaani Priit Kulu sõnul peab ülikool rohkem kvalifitseeritud inseneride väljaõppele panustama ning töötama selleks välja näiteks viieaastase õppevormi, sest tema hinnangul on kolm aastat vältava bakalaureuseõppe lõpetanu parimal juhul vaid inseneritoorik, mitte valmis spetsialist.

"Bakalaureuseõppes on erialane õppetöö väga minimaalseks kahanenud, kuigi oleme tehnikavaldkonna õppekavu koostades püüdnud tööstuse vajadusi silmas pidada," rääkis Kulu. "Paralleelselt käib muidugi ka teadustöö. Aastatel 2002-2011 on meil olnud ligi 61 tehnikateaduste doktoritöö kaitsmist, kusjuures ligi 15 doktorit on siirdunud tööle tööstusesse."

Teadus- ja arendustöö aastaeelarve on TTÜs umbes 4 miljonit eurot, sellest neljandiku hõlmab otseselt õppetöö. Professor Kulu on seda meelt, et rakendusuuringute temaatikat peaks laiendama. Selleks on tarvis juurde uusi konkreetseid projekte, samuti on vaja suurendada tööstusdoktorantide osakaalu ülikoolis.

Eesti vajab tööstuse arengukava. Mehaanikateaduskonna dekaan professor Tauno Otto leiab, et teaduse ja tehnika areng on viimastel kümnenditel olnud tohutu ning paljud asjad, mis 75 aastat tagasi tundusid utoopilised, on praegu saanud igapäevaseks reaalsuseks.

"Mehaanikateaduskonna algusajal oli õppemaks 120 krooni aastas. Selle eest sai osta näiteks lehma," kirjeldas Otto. "Toona vaieldi ülikoolis näiteks selliste teemade üle nagu põlevkivi energeetiline väärtus. Selle suhtes oldi üsna skeptilised. Tööstus, eriti masinate ja mehhatroonikatoodete valmistamine annab enamiku meie eksporditulust, aga erinevalt paljudest teistest ELi maadest puudub Eestil oma tööstuspoliitika."

Just selle viimase koostamine tuleks valitsusel lähiaastatel südameasjaks võtta, märkis Otto. Seda enam, et Eesti tööstuses on viimasel ajal toimunud mitu tähelepanuväärset koondumist klastritesse (tööstusklaster, kaitsetööstuse klaster, tuuleenergiaklaster) ja rahvusvahelised suurettevõtted on hakanud rajama siia inseneriüksuseid.

"TTÜ mehaanikateaduskonnas on käimas euroliidu rahastusega viie miljoni eurone projekt, mille eesmärk on tehniliste erialade kaugõppevormile sobiva õppekava väljatöötamine," selgitas ta. "Esimesena on käivitunud õpe tootmistehnika erialal. See on riigieelarveline õpe, mida saab valida moodulite kaupa ning kaasatud on ka e-õppe tugi. Praegu on meie katsegrupis 22 tudengit."

Mehaanika on tehnikateaduste alustala . Paljuski tudengite omapoolse ettevõtmise korras tegutsevad mehaanikateaduskonna tiiva all roboti- ja vormeliklubi ning korraldatakse iga-aastast robootikavõistlust Robotex. Need kõik on ellu kutsutud selleks, et noortes tehnikateaduste ja tehniliste erialade vastu huvi äratada.

Ka TTÜ rektor Andres Keevallik rõhutas, et tehnikaülikool peab tahtma üha rohkem olla n-ö rauakool, teha midagi valmis koos mõistuse ja kätega. "Mehaanikaharidus on nurgakivi teistele tehnikateadustele, TTÜ mehaanikateaduskond on suutnud ajaga sammu pidada," tunnistas omal ajal TTÜs automaatika erialal kõrghariduse omandanud Keevallik. "Selle tunnistuseks on tihe koostöö Tehnopoliga. Praegu ehitatakse uue mehhatroonikamaja vundamenti, et rajada Eesti moodsaim tootmiskompleks."

Riik saab aidata koolituste ja toetustega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse juhataja Kaie Nurmik sõnas, et materjalitehnoloogia on meie tööstuse arengus võtmetähtsusega.

"Metalli- ja masinatööstuse sektor on töötlevas tööstuses suurima potentsiaaliga materjalitehnoloogiliste võimaluste rakendaja Eestis," kinnitas ta. "Me pole veel valmis koostama terviklikku riiklikku programmi, küll aga saame õhutada koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Saame suurendada ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekust, korraldades koolitusi ning tehes alus- ja rakendusuuringuid."

Mehaanikainsener on inimene, kes mõistab masinate intiimset elu. Neid on vähe ja jääb aina vähemaks.

Masinaehitus on oma olemuselt globaalne süsteem, mis genereerib uusi teadusalasid.

Nii näiteks sai pilvelõhkujate rajamine võimalikuks tänu sellele, et mehaanikainsenerid leiutasid lifti. Paraku teadvustatakse üha vähem, et masinaehitus on tänapäeva ühiskonna alustala.

Näiteks Šveitsi kellas on 2000 erinevat detaili kuni selleni välja, et nad arvestavad kella käitades maa gravitatsioonijõudu. See on kõik inseneritöö vili.

Ja loomulikult on meie valida, kas teenime miljon eurot sadu tonne kaaluvate metallkonstruktsioonide valmistamisega või õpime tegema neid kellasid.

Meie ideaal on demokraatlik ühiskond, insenerid ei ole kunagi absoluutsed demokraadid.

Insenerid armastavad tugevaid, ühiskonnas on aga palju nõrku, keda tänapäeva sotsiaaldemokraatia püüab aidata ja rahulolevaks muuta. Seega praeguse ühiskonnakorralduse puhul ei saagi võim inseneride kätte koonduda ja tegelikult pole seda ka vaja.

Õnn peitub tasakaalus - inseneride ratsionaalsed ideed (näiteks kõik mõttetult nõrgad ära hävitada) peavad saama tasakaalustatud õnneliku ühiskonnamudeli (näiteks ajaloo või kaunite kunstide viljelejad) eest võitlejatega.

Vaevalt et inseneridele endilegi meeldiks elada vaid täielikult ratsionaalses maailmas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing