Euroalalt pageb esimesena…

Analüüsi taga on Matthew Lynn, kes kirjutab kommentaare nii BBCle kui ka Bloombergile ning on raamatu ”Bust: Greek, the Euro and The Sovereign Debt Crisis” (Pankrott: Kreeka, euro ja riikide võlakriis) autor, vahendab Dagens Industri.

„Neil on lahkumiseks selge rahaline motiiv. Valijad juba protestivad päästepakettide kulude pärast,“ nendib eile avaldatud kaheksa lehekülje pikkune analüüs.

Strategy Economicsi põhjendus on lihtne – soomlastele pole rahaliitu vaja ning eurost lahkulöömine oleks neile kasulik. Majanduslikust aspektist on hetk soodne – soomlastel on suur kaubanduskonto ülejääk, korras riigirahandus ja tugev majandus.

Analüüsis tõmmatakse paralleel teise valuutaliidu – rublaliidu - lagunemisega 1990ndate alguses. Esimesena lahkus sealt Läti. Lätlastel oli samuti tugev motivatsioon – eelarvedefitsiit ei olnud kuigi suur ning majandus ja valitsus olid suhteliselt stabiilsed. „Kaootilisest valuutast lahkulöömise järel muutus olukord kohe paremaks,“ nendib Strategy Economics oma analüüsis.

Eelkõige tõstab analüüs esile Soome kaubanduskonto tugevat seisu. Üks põhjus, miks Kreekal on raske rahaliidust lahku lüüa, on riigi suur võlakoorem eurodes. Veelgi suurem probleem on aga kaubandusdefitsiit ning asjaolu, et kreeklastel tuleb selle kompenseerimiseks välisriikidest laenu võtta. Riik, mille kaubanduskonto on plussis – nagu Soome – on oluliselt tugevamas seisus.

Lynn toob välja kolm eelist, mis marga tagasitoomine Soomele annaks:

*Soomest saaks ühe hoobiga oluliselt jõukam riik, kuna uus mark tugevneks euro suhtes märkimisväärselt. 1990ndatel oli Soome mark maailma üks tugevamaid valuutasid.*Import odavneks ning Soomest välismaale tehtud investeeringute väärtus kasvaks. Soome metsatööstus satuks küll löögi alla, kuid majandusele tervikuna oleks uus olukord kasulik.*Riik pääseks kulukates päästepakettides osalemisest. Soome on euroalal üks väheseid AAA reitinguga riike, mille õlule langeb abipakettide põhiraskus. Kuna Soomel pole suurt finantssektorit, ei ole abipakettides osalemisest riigil loota mingit positiivset majanduslikku kõrvalmõju.

Strategy Economics nendib, et praegu ei ole euroskepsis Soomes veel nii suur, et eurost lahkulöömise mõte piisavalt toetust leiaks. Uus abipakett Kreekale, uus abipakett Portugalile ning Saksamaa ja Prantsusmaa pankade päästmine võib aga meeleolusid varem või hiljem mõjutada.

„Fakt on see, et kui euroala laguneb, siis saab selle vallandajaks tegur, mida paljud oodata ei osanud. Väikesel riigil on liidust lahkuda palju hõlpsam kui suurel. Kui Saksamaa lahkub, kukub kogu ühisraha projekt kokku. Kui Soome lahkub, ei saa keegi väita, et sellest erilist vahet oleks,“ väidab analüüs.