IT-alase tööjõu nappusele lihtsat lahendust ei ole

ASi IT Grupp juhatuse esimees Marek Põldeots ütleb, et professionaalsel tasemel tööjõu defitsiit on Eesti majanduse probleem laiemalt, mitte ainult IT sektori eripära.

"Meie vaatevinklist on probleem reaalne, aga mitte ületamatu ning selles osas ei ole ka situatsioon muutunud halvemaks viimase viie-kuue aasta lõikes," leiab Põldeots. "Kergem oli häid IT-inimesi leida lühikesel ajavahemikul 2008. aasta lõpust 2009. aasta lõpuni, mil toimus järsk tööjõunõudluse vähenemine majanduses tervikuna, praegu on seis sama keerukas nagu Eesti majanduse nn headel aastatel 2006-2007."

Positiivse poole pealt toob Põldeots välja, et IT erialade õpetamine on lihtsamate ametirollide, näiteks IT-hooldusspetsialistid, levinud järjest enam ka kutseõppeasutustesse.

"Keerulisem on lugu kõrgema kvalifikatsiooni IT-erialadega, nagu näiteks tarkvara arenduse vanemspetsialistid, tarkvara arhitektid, tehnilised projektijuhid," ütleb ta. "Nende juurdekasv on aeglasem."

Tööjõumahukad tööd võivad meilt lahkuda. IT-alase tootmise lahkumine Eestist on Põldeotsa sõnul võimalik ennekõike tarkvaraarenduse nn liinitööde osas, kus on vaja suuremat hulka käte- ja silmapaare.

"Eestist ära viia on mõtet suuremahuliste tööde realiseerimist, mis enamasti aga ei ole seotud kohaliku tellijaga," märgib Põldeots. "Pigem on pudelikael selles, et Eestisse ei jõua suuremahulised projektid tööjõu vähesuse tõttu - ei kohalikesse IT firmadesse, kelle ridades on arendajaid parimatel juhtudel sada kuni kakssada, ega ka siia toodavatesse arendusüksustesse, kes ei suuda piisava mahuga tiimi üles ehitada." Ta lisab, et seetõttu kannatab kõrge lisandväärtusega teenuste ja Eestist lähtuva ekspordi kasv.

Põldeots räägib, et vaadates otsa meie demograafilisele situatsioonile, siis 1990ndate alguses sündinud põlvkond peaks lähiaastatel jõudma tööturule.

"1990ndate algus on väikseima sündide arvuga periood viimase 30 aasta jooksul ning seega neid inimesi lihtsalt pole ja ka lihtsat lahendust nende puudumisele pole," tõdeb ta. "Tööjõu sissetoomine võib olukorda leevendada rahvusvaheliste arendusprojektide osas, kuid suuremahuline Valgevene programmeerijate kasutamine Tallinnas pole otstarbekas."

Reaalaineid õpitakse juba kesktasemel vähe. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa nõustub, et firmades on IT-alase tööjõu probleem tõsine.

"Eelkõige seisneb asi selles, et loodusteaduste osakaal gümnaasiumis on väga väike," leiab ta. "Rõhku pannakse humanitaaraladele, reaalaineid peetakse rasketeks, enamik noori valib erialaks ärijuhtimise, keele- või õigusteaduse."

Püüa märgib, et probleem on ka heade füüsikaõpetajaid leidmisega.

"Ei tasu mõelda, et loodusteadused käivad gümnaasiumiõpilasele üle jõu," on Püüa veendunud. "Just sellise mõtlemise ja suhtumise tagajärjel ongi tekkinud praegune põud nii IT kui ka teiste, reaalteaduste õpet eeldavate erialade vallas."

OÜ Hansson, Leego & Partner juhtivpartner Erkki Leego sõnul on kvalifitseeritud IT-tööjõu defitsiit praegu kindlasti reaalsus.

"Eestil on väljakujunenud IT-tööstus ja aina paranev rahvusvaheline maine," kinnitab ta, märkides, et lisaks IT-alasele tootmisele on heade spetsialistide puudus ka muudes IT-ga seotud valdkondades, näiteks avalikus sektoris. "Eesti IT-ettevõtted suudavad edukalt teenuseid ja lahendusi eksportida," usub Leego.

Probleemil ei ole tema arvates efektiivset ja kiiret lahendust. "Keskmises perspektiivis on lahenduseks IT-alase hariduse andmise laiendamine ja tõhustamine kõrgkoolides," leiab ta.

Ühiskondlik hoiak vajab muutmist. OÜ Number Kuus Konsultatsioonid juhataja ning konsultant Raivo Metsvaht ütleb, et ettevõte on väike ja tööjõud selles probleemiks ei ole.

"Mõnes mõttes oleme ühemehefirma," selgitab ta. "Meie probleem on pigem sobiva ehk siis huvitava ja hästi tasustatud töö leidmine." Siiski usub Metsvaht, et tööjõupuudus on olemas.

"Kindlasti on head IT-inimesed kõik kusagil hõivatud ja ametis," arvab ta. "Järelikult on neid ka kusagilt puudu - näiteks kui mõni IT-firma tahab laieneda vms." Lahendus on Metsvahi arvates juba koolis suurema rõhu pööramine reaalainetele ja vastava mentaliteedi kujundamine ühiskonnas.

"Peab kaduma arvamine, et matemaatika on raske aine, aga kirjandus või keeled on lihtsad," ütleb ta. "Ükskõik mis alal hinnatud asjatundjaks saamine nõuab ühepalju tööd ja pingutust. Kui selline mõtteviis juurdub, siis arvatavasti läheb järjest vähem noori õppima ärijuhtimist ja valivad näiteks IT või insenerihariduse."

Kuna tegeleme täielikult ise Hekoteki seadmete ja teenuste projekteerimisega, siis töötab meil kogu töötajate arvust ca üks kolmandik insenere. Eraldi küsimus on, kuidas inseneri ära tunda, kas diplomi või reaalselt täidetavate tööülesannete järgi.

Kui me lähtume sellest, millega inimesed igapäevatöös hakkama saavad, siis on meil ka selliseid insenere, kellel diplomit pole. Jäi mõni esimese kursuse eksam tegemata ja sellepärast ei suutnud või ei viitsinud pärast viit aastat enam diplomispurti teha - ametliku statistika järgi pole ta insener, kuigi igapäevatöös annab nii mõnelegi diplomiinsenerile silmad ette.

Oma insenerid, s.o projekti- ja töödejuhid, oleme kõik koolitanud ise, aastate jooksul, vähehaaval, valmis spetsialiste kusagilt võtta pole (arvan, et ei saa olemagi - ülikool teeb alati vaid "tooriku"). Põhiline, et inimesel oleks tahtmine, viitsimine ja ta sobiks meeskonda. Ülejäänu on pea alati õpitav.

Meie arvestame, et Hekotek hakkab üldjuhul oma inseneridelt rohkem tagasi saama kui nende ettevõttes koolitamiseks kulub, alates kolmest kuni viiest aastast. On üksikuid talente, kes annavad head resultaati juba varem. Samas ka kümneaastane kogemus ei ole täiuslik. Minu arvates on üks inseneri tunnus ka see, et ta on huvitatud pidevast õppimisest ja arengust ja on võimaluse avanedes selleks kohe valmis.

Olen ettevõtjana arvamusel, et praegu on riikliku sektori osakaal kogu Eesti majanduses liiga suur. Riikliku sektori palgatase ei tohiks keskmiselt erasektori omast suurem olla.

2009. aasta kriisi ajal saavutasime meie oma töötajatega kokkuleppe: valgekraedel -25%, sinikraedel -15% palka, ja valgekraedel kadus lootus ka boonustele.

Miks on USA dollar maailmas nii tugev? Arvan, et üks põhjus on USA riikliku sektori suhteline väiksus: sealne riigieelarve moodustab ainut umbes 25% rahvuslikust koguproduktist, meil on see umbes 50%. USAs on ilmselt kõige insenerlikum ühiskond.