Pangad teevad endale muutuvaid intresse

Birjo Must, Indrek Kald, Alyona Stadnik 19. oktoober 2011, 11:44

Finantsinspektsioon manitseb kodulehele lisatud teates inimesi hoolikalt kaaluma eluasemelaenu intressi valikut, kuna aina populaarsemaks muutuv panga enda baasintress võib olla segane ja eksitav.

Finantsinspektsiooni teeb murelikuks asjaolu, et Swedbanki teatel on neil kaks kolmandikku uutest eluasemelaenu lepingutest ainult Euriboriga sidumise asemel nüüd seotud panga enda baasintressiga. Kui Euribor on kindel suurus, siis on baasintressi kujunemine inspektsiooni hinnangul hoopis keerulisem.

Ka Nordea ja SEB pakuvad võimalust intress panga enda baasintressiga siduda. Samas kinnitasid nii SEB kui ka Nordea, et suur osa eluasemelaenudest on antud siiski ainult Euribori baasil.

Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et kui Euriboriga seotud laenu intress suureneb või väheneb sõltuvalt lepingust kas iga kuue või kaheteistkümne kuu järel, siis panga enda baasintressi määr suureneb või väheneb ajas samuti sõltuvalt lepingust. Reeglina on see lisaks pankadevahelise rahaturu intressimäära muutumisele seotud ka Eesti majanduskeskkonna riskide muutumisega.

Danske Banki juhi Aivar Rehe hinnangul on tähtis see, et eluasemelaenu sidumine pankade baasintressidega peaks olema klientidele arusaadav. "Kuidas see kujuneb, mis on need mõjurid, mis võivad baasitressi tõsta ja langetada?" loetles ta olulisi küsimusi.

"Ma olen aru saanud, et pankade kohalikud marginaalid võimaldavad pankadel kasutada müügiargumenti, mis võib klienti mõneti eksitada," selgitas Rehe.

Danske Bank pakub oma klientidele võimalust siduda eluasemelaen Euriboriga, mille eelisena nimetab Rehe läbipaistvust. "Klient näeb igal pangapäeval, kuidas baasintress muutub. Iga kuue kuu tagant saab ta pangalt kinnituskirja, kus on informatsioon, milliseks kujuneb järgmise kuue kuu baasintressi määr, ja teiseks saab ta seda ka kontrollida," kirjeldas ta.

SEB Panga kommunikatsioonijuhi Silver Vohu kinnitusel võimaldab ka nende pank võtta eluasemelaenu kindlaksmääratud baasintressiga. Ta lisas, et varem olid neil kroonilaenud, mis olid panga baasintressiga seotud, kui laenuintresse hakati siduma Euriboriga, tekkisid panga baasintressiga Euribori laenud.

Vohu arvates on Euriboril objektiivsus ja läbipaistvus, mille alusel baasintress tekib, panga baasintressil on omakorda paindlikkus. "Kui majanduses toimuvad kiired muutused, siis reageerib see kiiremini nii tõusule kui ka langusele. Euribori puhul toimub kohanemine kuue kuu pärast," rääkis ta. SEB kodulehel ei ole kirjas selgitust, kuidas nende baasintress kujuneb.

Finantsinspektsioon soovitab tähele panna sedagi, et pank võib ühepoolselt eluasemelaenu intressimäära muuta, kui ta on endale tüüptingimustega sellise õiguse jätnud.

"See tähendab seda, et pank võib põhjendatud juhul – näiteks rahaturuintresside taseme, kliendi riskisuse, seadusandliku või majanduskeskkonna muutumisel – ette teatamata muuta ühepoolselt intressimäära suurust nende eluasemelaenu lepingute puhul," kutsus inspektsioon üles kliente tähelepanelik olema.

Swedbanki eluasemelaenu baasintressi määraga eluasemelaenulepingutel arvutatakse marginaal laenulepingus kokku lepitud tingimustel automaatselt ümber iga kahe aasta järel. Marginaali ülevaatamisel võtab pank ainsa parameetrina arvesse kliendi eelnevat maksekäitumist pangatoodete kasutamisel.

Swedbankilt ei õnnestunud Äripäeval kommentaari saada.

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm peab mõlema intressitüübi riski ühesuguseks, kuivõrd Nordea Prime sõltub kaudselt ka Euribori liikumisest. "Kui rääkida baasintresside tõusu või languse võimalikkusest ning selle kaudu riskist kliendi jaoks, siis see otsus tuleb kliendil ennekõike endal teha," märkis ta.

Palm ei arva, et eluasemelaenu baasintressidega sidumine ei ole piisavalt läbipaistev. "Kuivõrd Nordea Prime ei sisalda endas ühtegi teist muutujat, näiteks riigi riskimarginaali, siis on see sama läbipaistev kui kuue kuu Euribor," põhjendas ta.

Milliseid plusse ja miinuseid on panga eluasemelaenu baasintressil?
Tõnu Palm, Nordea peaökonomist
Kuivõrd baasintress "EUR prime" võtab arvesse peamiselt euro rahaturuintresside Euriboride pikaajalisi ootusi rahaturul, siis kõigub panga määratud baasintress vähem kui Euribor, mida mõjutab igapäevane nõudlus ning pakkumine turul.
Ajalooliselt on intresside tõusu puhul "EUR prime" reageerinud Euribori suhtes viiteajaga, tõustes väiksemas tempos. Rahaturuintresside langedes on olukord vastupidine, "EUR prime" alaneb aeglasemalt. Kokkuvõttes on "EUR prime" puhul tegemist panga määratud intressiga, mis on stabiilsem. Samas trend on ikka sama kui Euriboril.
Mitmed Euroopa pangad kasutavad sama praktikat, tuues Euriboride kõrval välja võimaluse laenata või hoiustada, kasutades panga baasintressi.
Reaalselt väljastatakse valdav osa laenudest ikka Euribori baasintressiga. Kliendi valik on kuningas!

Panga oma laenu baasintress
Swedbanki eluasemelaenu baasintress koosneb Euriborist ja Eesti riigi majanduskeskkonna riskimäärast ja muutub lähtuvalt kliendi valikust kas iga 6 või 12 kuu järel.
Majanduskeskkonna riskimäär on reitinguagentuuri Moody's poolt Eesti Vabariigile antud krediidireitingule vastava 7aastase võlakirja intressimäära ja 7aastase euro intressiswapi intressimäära vahe. Määrad arvutatakse aritmeetilise keskmisena kahe viimase aasta põhjal.
Nordea Prime'i baasintressimäära taseme kehtestab pank, lähtudes pankadevahelisel rahaturul kaubeldavate intressiinstrumentide (deposiidid, laenud, võlakirjad, swapid jms) turuhindadest ja nende prognoositavatest muutustest, inflatsioonitasemest ja majanduse arengu üldistest väljavaadetest.
Allikas: pangad

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. October 2011, 13:08
Otsi:

Ava täpsem otsing