Sotsiaalmaja tuba on pesaks 33 firmale

Kadri Jakobson 20. oktoober 2011, 00:00

Tallinna linnale kuuluva Paljassaare tee sotsiaalmaja ümber lõõtsub sügistuul. Maja ees seisab erksinine Lada, täpselt sama siniseks on värvitud metallist istepingid. Teel lebab üksik naisterahva suveplätu. Ühe sissekäigu juurde on keegi kassile ehitanud pappkastist ja riideräbalatest kodu.

Selles majas on saanud linna otsusega eluaseme nii invaliidid, lapsekodulapsed, abi vajavad eakad, aga ka lihtsalt elule jalgu jäänud inimesed. Maja asukad saavad siin süüa ning nende eest hoolitseb linna palgal olev abipersonal.

Maja kuuendale korrusele viib lift. Koridoris on tunda vänget uriinilehka. Toas, kuhu äriregistri järgi on registreeritud kokku 33 firmat, elab vanaproua Lempi Tugijainen. Tema toaaknast avaneb vaade Tallinna lahele. 81aastane proua kurdab, et puud kasvavad nii suureks, et merele varsti enam ei näegi.

Tegevusala: muud juriidilised toimingud. Enamik proua tuppa registreeritud firmasid on loodud alles sel aastal. Näiteks maikuus on loodud 16 firmat, septembris kuus firmat. Kõikide tegevusalaks on märgitud "muud juriidilised toimingud".

Lõviosal firmadel on märgitud üks ja seesama telefon, mis annab kinnist tooni, ja kordub ka sama e-postiaadress 9651717@mail.ru.

Lisaks neile on vanaproua seotud veel kuue firmaga, mis on registreeritud hoopis Ehte tänavale Tallinnas, ent mille ametlikuks dokumendihoidjaks on just tema.

"Mina olen lihtsalt kirjade vastuvõtja," ütleb Lempi. "See on minu lapselaps, kes neid asju ajab. Tema vahendab nende inimeste firmasid," lisab ta.

Proua räägib, et lapselapsel on ajutine elamis-ja tööluba Eestis ning käib tihti Eesti ja Venemaa vahet. Miks Lempi kümnete firmade dokumentide hoidjaks on märgitud, ta öelda ei oska. "Ma ei tea. Tean ainult, et kirjad tulevad mulle," ütleb ta.

Meie jutuajamisega liitunud hooldaja lisab, et mingeid firmasid selles toas ei tegutse, rohkem ei tea temagi.

Proua lapselaps Kirill Ozhigin ise on soetud nelja firmaga, mis kõik on registreeritud vanaema tuppa. Kolmes firmas on ta märgitud dokumentide hoidjana.

Mullu detsembris loodud Elit Platinum on Ozhigini enda firma, ta on seal nii osanik kui ka juhatuse liige, vanaema aga dokumentide hoidja. Ettevõtte tegevusalaks on märgitud mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine.

Ozhiginiga ei õnnestunud Äripäeval rääkida, kuna tema äriregistris märgitud telefoninumbrid olid välja lülitatud või andsid kinnist tooni.

Paljassaare tee 37 sotsiaalmaja juhataja Sulev Reiljan ütles, et talle tuleb see informatsioon üllatusena.

"Eestis kehtib isikuandmete kaitse seadus ja ausalt öeldes pole mul õigust inimeste eraellu üldse sekkuda. Ma ei või küsida, kas inimene töötab ja me ei või inimest panna isegi vanni, kui ta ise seda ei taha," ütleb ta.

Mis puudutab sotsiaalmajja registreeritud firmasid, mille dokumentide hoidja on ühes toas elav 81aastane proua, siis Reiljani sõnul tuleb naisele Venemaa firmadelt aeg-ajalt kirju.

"Tõenäoliselt on see inimene lihtsalt tankist. Aga kui inimene ei kaeba, et talle liiga tehakse, siis pole ka meil õigust sekkuda. Selle infoga peaksid edasi tegelema uurimisorganid," ütleb Reiljan.

Noolitakse elamisluba. Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul on ministeeriumil alust arvata, et hulgaliselt äriühinguid on Eestis asutatud selleks, et saada elamisloa taotlemiseks seaduslik alus. Nimelt saab elamisluba taotleda juhul, kui inimene töötab äriühingu juhatuses või nõukogu liikmena.

"Elamisloa taotlemise tegelik eesmärk ei ole ilmselt äritegevus, vaid saada luba Schengeni alal liikumiseks. Lisaks on ministeeriumil alust arvata, et ka tähtajalisi elamislube on taotletud muul eesmärgil kui heauskselt Eestisse elama asumine," ütleb ta.

4. juulil kehtestas siseminister sisserände piirarvu piirangu elamislubadele töötamiseks äriühingu juhatuse või nõukogu liikmena.

"Sisserände surve Eestisse on oluliselt suurenenud. Ministeeriumil on alust arvata, et tegelikult püütakse Eestis elamislubade süsteemi väärkasutada Euroopa Liitu ja Schengeni alale juurdepääsu saamiseks," kommenteeris Annus.

Ministeerium plaanib algatada välismaalaste seaduse muudatuse, mis vähendaks elamislubade väärkasutuse ohtu ja looks tingimused, et Eestis saaksid elamisloa üksnes need välismaalased, kelle Eestisse elama asumine on kooskõlas avalike huvidega ja aitab kaasa eelkõige Eesti majanduse ja teaduse arengule.

Amet: tavaline praktika. Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna välismaalaste talituse juhataja Liis Valk möönab, et ettevõtete registreerimine suvalistele aadressidele on kahjuks igapäevane praktika, mis aga alati ei näita, et tegemist on fiktiivse ettevõttega.

"Et uusi ettevõtteid registreeritakse politsei- ja piirivalveameti jaoks väga tuttavatele aadressidele, annab kindlasti põhjust konkreetsesse ettevõttesse elamisloa taotlejaid ning nende taotluse põhjendatust täiendavalt kontrollida, kuid üksikasjalikku infot me nende isikute kohta välja anda ei saa," ütleb Valk.

Politsei- ja piirivalveametile teadaolevalt ei pea ettevõtte asukoha määramiseks olema kinnistu omaniku nõusolekut, vaid lähtutakse ainult ettevõtte avaldusest. "Ettevõtete ühele aadressile registreerimine iseenesest ei ole ebaseaduslik tegevus," lisas Valk.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing