Kalvi: sooviks vähem kauboimentaliteeti

Juulis mõisteti Liviko juht Janek Kalvi ja tema ettevõte riigikohtus kartellileppe asjus õigeks. Prokuratuur süüdistas Liviko juhti Janek Kalvit ja tema juhitud ettevõtet selles, et too sõlmis viinakartelli. Süüdistuse järgi ei tohtinud keelatud kokkuleppe järgi pooleliitrist viinapudelit müüa odavamalt kui 59 krooni ja 90 senti, sest selline hinnatase oli päevakorral 2008. aasta alguses.

„Ülekuulamine on tavalise inimese jaoks selline emotsionaalne katsumus. See sõltub juba stressitaluvusest kellele kui suur,“ kirjeldas Kalvi Äripäevale antud intervjuus kohtuprotsessi jooksul läbielatut.

Tema sõnul käib jutt mineviku asjast, peab meenutama aastaajataguseid sündmusi sõna sõnalt. „Kaalul on nii palju ja seal ei tohi eksida. Kui jätad vale mulje, siis võib see hiljem väga valusalt kätte maksta,“ lausus ta.

Samas tõdes Kalvi, et kui tegemist poleks nii karmi paragrahviga, vaid lihtsa haldusrikkumisega, oleks pinget vähem.

Kalvi tõdes, et kõige raskem väljakutse sellises situatsioonis oli emotsioonide vältimine. „Tegelikult kui oled ise süüdistav, siis tahaks esimese asjana au ja väärikat nime puhtaks pesema hakata ja igale rünnakule impulsiivselt vastama hakata. Tegelikult on see vale,“ rääkis ta.

Kui ettevõte on juba sattunud sellisesse keerisesse, siis on Kalvi hinnangul õigem hoida väärikat joont ja keskenduda põhieesmärgile, mis on võit kohtus. „Tagantjärele öeldes võiks öelda, et oleks võib-olla pidanud juba kohtu eeluurimise faasis keskenduma sellele, et kogu kontekst oleks arusaadav. Minu jaoks oli asi nii selge, aga uurijate jaoks ei olnud,“ rääkis juht.

Livikos olid juba varasemalt olemas käitumisjuhendid ja reeglid, millega on inimesi õpetatud ja koolitanud. „Igasuguses ettevõttes on neid inimesi, kes võivad eksida isegi kogemata. Neid inimesi on päris palju, kes puutuvad kokku sellise informatsiooniga või võivad eksida oma väljendustes,“ rääkis Kalvi lisades, et koolitati nii juhte kui ka näiteks müügiinimesi.

Seetõttu soovitaks ta ka teistel igal juhul valmis olla, kui esineb teoreetiline võimalus, et ühel päeval selline kahtlustus ettevõttel lasub. Tegemist on ikkagi kriminaalkuriteo ja kriminaalkaristusega ning trahvid ja karistused on väga karmid. „Koolitamine ennekõike ja mitte ainult juhi koolitamine, vaid ka töötajate koolitamine, kes võivad kokku puutuda teatud sensitiivse valdkonnaga,“ soovitas ta.

Uurijale pole Kalvil enda sõnul mingisuguseid etteheiteid peale selle, et ta tegi täiesti valesid järeldusi. „Tegelikult oli uurimine täiesti minu poolt vaadates mõistlik ja normaalne protsess. Kõik, mis ma ütlesin, pandi kirja, lihtsalt sellest tehti täiesti valesid järeldusi,“ tunnistas Kalvi. „Võib-olla olin isegi liiga uinutatud sellest, ma arvasin, et nagunii saadakse asjadest kohe aru ja lõpetatakse ära. Paraku aga see, mis enda jaoks on selge, on teiste jaoks tihtipeale liiga kõva pähkel.“

See konkreetne pretsedent on Kalvi sõnul üsna suur alus, et paljudel ettevõtete juhtidel võiks põhjust olla ettevaatlikum. Tema hinnangul sattus Liviko kuidagi liiga kergelt löögi alla ja nii negatiivsesse fookusesse.

„Prokurörile soovitaksin vast rohkem vastutustunnet ja mitte sellist kauboi mentaliteeti,“ arvas Kalvi. Tema arvates peaks eeltöö enne asja kohtusse viimist olema põhjalikumad. „Ma oleksin olnud valmis palju suuremateks vintsutusteks eeluurimise ajal, et tõde oleks tulnud päevavalgele. Ma poleks läinud kohtusse ja ettevõtte maine poleks saanud sellist lööki,“ möönis ta.

Kokkuvõttes on Kalvil hea meel, et Livikot ei mõistetud õigeks mingi jokk-skeemi põhjal, vaid saadi sisuline õigus. „See tähendab, et Eesti riigis on lootust õigeksmõistmisele. Et ei ole võimalik kedagi süüdi lavastada ja see on tohutult oluline,“ nentis ta.