Ettevõtja: investeerime töötajatesse

Äripäev reastas möödunud nädalatel  taas maakonna parimaid ettevõtjaid ja Valgamaal osutus kõige edukamaks ettevõtteks UPM-Kymmene Otepää AS. Möödunud tabelis oli ettevõte 57. kohal.

Inimesed olid tublid.

Kindlasti parem kui 2009. Metsa- ja puidusektor on üleüldse tubli olnud. Konkurentsieeliseid omamata on meie sektoris tehtud häid ja väga häid tulemusi ning seda olukorras, kus turud pole veel buumieelsele tasemele jõudnud. Metsa- ja puidusektoril on ainukese sektorina ekspordibilanss positiivne ning see on oluline. Meie ressursid saavad olulise lisaväärtuse.

Oleme kindlasti arenemisvõimelised. Meie edu on tingitud paljuski toote kvaliteedist ning seda, nagu ka kogu tootmisprotsessi, on vaja pidevalt arendada. Tulemused sõltuvad õppimisvõimest ning selle realiseerimisest. Kui kõik hästi läheb, siis see mõjutab käivet ja sellelt teenitavat kasumit positiivselt.

Ei hakka spekuleerima, milliseks järgmine aasta kujuneb.

Peamiselt aega ja tähelepanu oma töötajate arengusse ning püüame parandada töökeskkonda. Oma töötajate heaks on meil veel palju teha.

Investeering pole meie jaoks eesmärk omaette. Püüame teha seda, mis on kasulik. Praegu näeme, et suurimat kasu annab töötajate arendamine. Vahepealsed aastad olid õige aeg arendustegevus ära teha.

Kes seda teab? Iga kriis on millekski hea.

Kindlasti saaks. Esiteks on eestlased meeletult kriitilised ja vähe ettevõtlikud. Nende omaduste vahel peaks nägema ka seost. Kas niimoodi võime saada hakkama? Siin on valitsuselt mõistlik optimismi koolitust võtta - kuidas säilitada positiivsust. Ühiskonnas on suur kartus ebaõnnestuda ning seetõttu kritiseeritakse ülekohtuselt neid, kellel ei ole just kõige paremini läinud. See jahutab kindlasti riskijulgust ning võimalusi rohkem teenida. See, et Eesti palgatase on madal, pidurdab ka sisemajandust ning võimalikku ettevõtlust. Kõik hakkab siiski pihta haridusest.

Ma ei arva, et ma olen kõige pädevam inimene seda teemat kommenteerima. EL on solidaarsusühendus ning panus ja see, mida vastu oodata, peaks olema tasakaalus.

Palgad ja hinnatõusud on eraldi teema ning selle temaatikaga ei ole ehk paslik küsimust siduda. Eesti häda on pigem madal palgatase, kuid see on tingitud jälle sellest, millist ettevõtlust meil Eestis on kui palju meil seda on. Minu arust on seda vähe. Suur osa ettevõtlusest viib raha Eestist välja, kui tegelikult võiks kohapeal lisaväärtust luua ja raha sisse tuua.

Oleme kasvanud. Meil on rohkem tooteid ja teenindame seetõttu enamaid kliente. Oluline on olla efektiivne ning pakkuda head kvaliteeti. Hea tehniline kvaliteet võimaldab vineeri kasutada ka muuks kui lumelabida või koroonalaudade tegemiseks. Tegelikult on puidul ja sealhulgas vineeril palju erinevaid kasutusvõimalusi. Seetõttu arvan, et puidusektoril on väljundit igal ajal. Inimesed ja palgad jäävad alles nende juurde, kes suudavad stabiilset arengut hoida.

Ettevõtlust ja riskijulgust on vähe, vähe on mõtteid, mida teha. Samuti on puudu ka neist, kellega teha. Meie haridussüsteem toodab ju pidevalt inimesi valedele töökohtadele. Me priiskame kõrgharidusega, ilma inimesele Eestis vajaminevat ametit andmata. Me võime olla haritud rahvas, kuid me õpime seda, mis meeldib, aga võiks õppida seda, mis vaja.

Mis on teie hinnangul järgmise aasta juures kõige kriitilisem või teravam koht, millega teie ettevõte peab arvestama? Mõni murekoht või mida te tuleva aasta juures kardate?

Seda, mis väljaspool Eestit toimub. Kuna puidusektor on tugevalt eksportiv sektor, siis sealt ootame vastuseid ja tulemusi.

Lihtne on öelda, et peaks keskenduma oma põhitegevusele ning püüdma samas ka riske hajutada.