Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hankepetturi elu mõraneb

Katariina Krjutshkova 24. oktoober 2011, 00:00

Lahend sündis kahe prügiteenuse pakkuja Ragn Sellsi ja Veolia vahelisest kohtusaagast. Need ettevõtted on omavahel ka varem piike murdnud. Sel korral aga jõudis nende tüli riigikohtusse, sest Ragn Sells sai Võru linnas ainujäätmekäitleja õiguse ja kohe pärast seda andis volikogu neile rohelise tule teenustasu tõsta. Kohus tühistas lepingu. Selliste olukordade vältimiseks näeb riigikohtu lahend ette, et lepingute muutmise võimalus tuleb lahti kirjutada juba hanke alusdokumentides. Võimalik hinnatõus või tähtaja muutus tuleb kirja panna lepingusse, sest vastasel juhul on kõik need tegevused hiljem põhjendamatud.

Riigikohtu otsused kujundavad õiguspraktikat kõigi jaoks ja edaspidi peavad kõik hankijad selle sisuga arvestama ning malli võtma, märkis advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaat Raiko Lipstok.

Ka teenustasusid tõstnud Ragn Sellsi tegevdirektor Rein Leipalu möönis, et lepingupoolte huvides on see, et kõik oleks võimalikult selge. "Mõlemale lepingu poolele toob see poole vähem vaidlusi. Aja kokkuhoid on ka kulu kokkuhoid," sõnas ta.

Hankepraktika aja jooksul muutunud. Lipstok lisas, et hankijate ja tellimuse täitjate seisukohad on aja jooksul niigi muutunud. "Kui kaks aastat tagasi istusid hankijad maas ehitusettevõtjatega, kes olid tulnud pakkumist tegema, oli nende suhtumine selline, et pakun hinda, mida ma pakun - küll ma pärast saan endale soodsad tingimused. Enam seda suhtumist pole, sest nähakse, et hankijad pole niivõrd valmis enam tingimusi muutma," sõnas Lipstok. Tema kinnitusel annab riigikohtu lahend hankijaile selge signaali, et nad ei tohigi lepingutingimusi muuta.

Seevastu kaubamärgi Büroomaailm all tegutseva ASi Infotark tegevdirektor ja osanik Jüri Ross väitis, et pole lepingutingimuste sõnastuse muutusi märganud. "Ei tunneta, et oleks erilisi muutuseid olnud selles valdkonnas, vähemalt meie alal," märkis ta.

RKAS soovib nulltolerantsi. Suurhankija Riigi Kinnisvara ASi juht Jaak Saarniit sõnas, et nemad pooldavad niigi nulltolerantsi, kui jutt käib tingimuste muutmisest pärast lepingu sõlmimist. "Üldjuhul seda ei rahuldata," sõnas ta. Saarniit tõi näiteks riigi poolt üles öeldud lepingud ehitusettevõtetega Facio ning Koger & Partnerid. Esimesel puhul sõlmiti leping Saaremaal asuva Kallemäe kooli ehitamiseks, teisel juhul Koidula piiripunkti rajamiseks.

Saarniit sõnas, et ehitajatel on ahvatlus küsida lisaraha lepingus ette nähtud reservi arvel, vastavalt töö mahule võib see summa olla väiksematel objektidel 1-2% ja suurematel kuni 5% kogumaksumusest. "Teine on see, mis otsuse teeme," sõnas Saarniit. Tema sõnul annab riik järele vaid siis, kui lisatööd on põhjendatud ning need on lepingus märgitud.

Vaidlustusõigus kõigile. Jäätmeteenuse pakkujate kohtuvaidlusest tõstatus ka küsimus, kas konkursil kolmandaks jäänud pakkujal on üldse õigus hinnatõusu vaidlustada. Riigikohtu seisukoht oli, et hankemenetluse võitjale suunatud otsuste tühistamist on konkurendil võimalik taotleda ka pärast lepingu sõlmimist, sõltumata sellest, mitmendaks tema pakkumus jäi. Lisaks võiks riigikohtu hinnangul kohtusse pöörduda ka teised ettevõtjad, kes ise hankel ei osalenud. "Kindlasti ei ole võimalik, et kõik ühe valdkonna ettevõtted hakkavad vaidlustama teiste ettevõtete võidetud riigihankeid - kui isik, kes pakkumust ei esitanud, soovib esitada vaidlustuse, peab ta tõendama oma huvi pakkumises osalemise vastu," ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu.

Ehitusettevõtja Toomas Trompi hinnangul ei tohiks hankeid vaidlustada ettevõtjad, kes ise nendel ei osalenud. "Kui tahtsid osaleda, siis osale. Kui see läks lörri, siis kaeba. Kui võtame kolmanda või viienda, lõpeb Eestis ehitustegevus üldse," arvas ta.

Lahenduseks tõhusam järelevalve. Jüri Ross sõnas, et vaidlustamine on alati teretulnud, kui keegi tunneb, et tema õigust riivati. Teisalt nentis Büroomaailma juht, et vaidlustamine on tülikas ja kulukas toiming, mida nemad ei harrasta. Rossi hinnangul on targem mõned kaotused alla neelata ja edasi minna, mitte jääda kemplema.

Nii Ross kui ka Tromp arvasid, et pigem oleks lahenduseks järelevalve tõhustamine. "Meie alal ei teagi, et oleks kusagil järelevalvet tehtud," ütles Ross. Ta lisas, et tal tihtilugu tekib kahtlus, et konkurendid ei tarni lõpuks seda kaupa, mis lepingus oli ette nähtud. "Esiteks küsitakse üht koopiapaberit ja pärast hakatakse kasutama teist koopiapaberit. Või joogivett. Kõige pealt küsitakse kõige odavamat joogivett, aga see ikka ei meeldi neile ja hakatakse ostma hoopis teist," rääkis Ross. "Sellele võiks küll riik mõelda, kuidas kontrollida, et kõik tuleks avalikuks õigesti ja õigel ajal," lisas Tromp.

Rahandusminister Jürgen Ligi, kelle valdusalasse kuulub riigihangete osakond, viibis reede õhtupoolikul eurogrupi koosolekul Brüsselis ega jõudnud seetõttu oma seisukohta lisada. "Mul on istekoht Brüsselis hoopis teisel teemal ja pole aega hangetele mõelda," sõnas Ligi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing