Uudised
Kaisa Gabral
23. oktoober 2011 kell 12:24

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viljandimaa ettevõte: kõrgema palgaga kriisi vastu

Viiratsi Saeveski juhi Tõnu Ehrpaisi sõnul maksavad nemad oma ettevõttes Eesti keskmisest kõrgemat palka ja saavad seetõttu kasutada tööjõudu, kes on keskmisest parema tootlikkusega ja kelle väljaõppesse tasub panustada.

Küsimustele vastab Viiratsi Saeveski juht ja üks omanik Tõnu Ehrpais.

Milliseks ettevõtte möödunud aastat peate?

Aasta üllatas positiivselt ja selle peamine põhjus oli kogu aasta jooksul püsinud tootmise ja tarbimise tasakaal. Hästi saime ka tööle 2009. aastal tehtud investeeringud tehnoloogiasse tootlikkuse parendamiseks.

Milline oli möödunud aasta kogu teie sektorile?

Puidusektorile oli Eestis 2010. aasta väga edukas. Abiks selliste tulemuste saavutamisel on kindlasti ekspordi suur osakaal ja väga lai areaal.

Millised tulemused toovad see ja järgmine aasta teie ettevõttele?

2011. aasta kolm esimest kvartalit on igati korralikud. Neljas kvartal tuleb sel aastal mullusest tagasihoidlikum. 2012. aasta eelarve teeme tõenäoliselt kasumlikkuse poolest oluliselt madalama kui 2011. aasta tulemus.

Sell põhjuseks on eelkõige makroolukord, mis teeb kulutamise koha pealt tarbijad ettevaatlikuks. Lisaks süveneb tootmise ja tarbimise vaheline tasakaalutus. Tõenäoliselt paraneb olukord lähiaastatel inflatsiooni edenedes - kui tarbijatel tekib arusaam raha kiirema kulutamise vajalikkusest.

Kui palju ja kuhu plaanite järgmisel aastal investeerida?

2012. aastal jätkuvad 2011. aastal alustatud suuremahulised investeeringud tütarettevõtte AS Aegviidu Puit arendamisse.

Kas usute, et järgmisel aastal tuleb uus kriis?

Kindlasti avaldab käimasolev finantskriis mõju reaalmajandusele.

Mida arvate sellest, et Eesti on ELi abipakettidega liitumise osas esirinnas, kuid samal ajal oma inimesed vaesuvad?

Kui abipakkettide raha kasutatakse selleks, et õpetada inimesi elama toetustest, siis on tulevik palju süngem kui olevik.

Kuidas olete ettevõtte kindlustanud uue võimaliku majanduslanguse vastu?

Maksame kõrgemat palka võrreldes Eesti keskmise tasemega ja seetõttu saame kasutada tööjõudu, kes on keskmisest parema tootlikkusega ja kelle väljaõppesse tasub panustada.

Millised on Eestis suurimad ettevõtluse takistused ja murekohad?

Mida teravamaks läheb konkurents, ja selles suunas pidevalt liigutakse, seda rohkem hakkavad mõjutama arenguid eeldused, mida ei saa ettevõtted ise otseselt suunata. Eelkõige on probleemiks riiklikud regulatsioonid, mis vähendavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes meie olulisemate konkurentidega.

Metsatööstuses, ja kindlasti ka paljudes teistes valdkondades, on selliseks näiteks vastuolu autotranspordi täismassi piirangu puhul, kui võrrelda Eestit Skandinaavia riikidega.

Mida soovitaksite ettevõtjatele tulevaks aastaks? T

uleks olla valmis veelgi kiiremateks muutusteks mõlemas suunas.

Minister Jürgen Ligi ütles Äriplaan 2012 konverentsil, et hirm hoiab kõiki tagasi. Mida Teie arvate?

Võimalik, et ettevõtjatel on hirm eelkõige pankade käitumise suhtes keerulisematel aegadel. Eelmine kriis näitas, et see on täiesti põhjendatud. Kindlasti oleks riigil võimalik ettevõtjate hirmusid vähendada, kui töötada välja tegevuskava, kuidas riik saaks aidata ettevõtteid, kes on jätkusuutlikud ning tõsisema kriisi tingimustes langevad väga tugeva pankade surve alla laenude pikendamise korral.

Eestis tundub valitsevat mõttemaailm, et kõik on väga hästi - meil pole oma pankasid ja neid ei ole vaja päästa. Tegelikkuses langevad surve alla ettevõtted, millest välispangad hakkavad tõenäoliselt ka järgmise kriisi korral laenude pikendamata jätmise abil kiiremas korras kapitali panga emamaale suunama.

Maakonna paremik taas pingereasÄripäeva TOPide lähteandmed on viimase aasta käive ja ärikasum/kahjum, käibe ja kasumi kasv, rentaablus ning varade tootlikkus. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.