Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensioniks säästmist peab tähtsaks 16% Eesti elanikest

    Pensioniks säästmine on Eesti inimeste arvates teiste eesmärkide seas olulisuselt kuuendal kohal – 16% peab seda tähtsaks.

    Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu kohaselt on pensioniks säästmine inimeste arvates teiste eesmärkide seas olulisuselt kuuendal kohal – 16% vastanutest leiab, et pensioniks raha kogumine on oluline. Tähtsaimaks peavad inimesed raha kõrvalepanekut mustadeks päevadeks (68%). Võrreldes pensioniks säästmisega peetakse olulisemaks ka sääste suuremate ostude jaoks (42%), lapse hariduskuludeks (35%), remondiks (32%) või kinnisvara ostmiseks (24%).
    Teabekeskuse juht Piret Suitsu toonitas, et reaalsuses on pensioniks säästmine teiste raha kõrvale paneku eesmärkide seas veelgi tagapool. "Kui hoiakutes peab 16% inimestest penisoniks kogumist tähtsaks, siis tegelikult teeb seda vaid 10%," selgitas ta.
    Tuure koguva pensioniarutelu raames märgib teabekeskus, et eesti inimeste ootused tulevasele penisonile on kõrged – 43% inimestest arvab, et nende tulevane pension võiks olla 80% või enam pensionieelsest palgast, 22% lepiks 60-70% ja vaid 17% oleksid rahul pensioniga, mis moodustaks poole teenitud sissetulekust.
    "On teada, et täna kehtiva süsteemi alusel moodustavad I ja II sammas arvestuslikult 45-50% pensionieelsest palgast. Arvestades, kui vähesed eestimaalased täna pensioni tarbeks raha kõrvale panevad, on mõneti arusaamatu, kust pensionieas nii suuri sissetulekuid oodatakse," ütles Piret Suitsu.
    "Teisalt on aga mõistetav, et pensioni tarbeks säästmiseks tänastes oludes raha veel ei jagu – inimeste tulud on väikesed ja kulud kasvavad kiire inflatsiooni tingimustes tuludest kiiremini," rääkis ta.
    Täna on paljude perede esmane eesmärk Suitsu hinnangul olla igakuiselt plussis ja koguda varuraha, et mitte kraapida kuu lõpus kokku viimaseid veeringuid, et end toita. "Ideaalis tuleks proovida kõrvale panna 5-10% tuludest. Paraku piirab paljusid lisaks hinnatõusule ka laenukoormus – buumi ajal võetud laenumakse kõrvalt säästa on väga keeruline, kui sissetulekud pole kasvanud, vaid on paremal juhul samaks jäänud või koguni kahanenud," märkis ta.
    Suitsu sõnul on murettekitav, et paljud inimesed ei mõtle üldse, kuidas eakana ära elada. "Tulevase pensioni suuruse osas puudub igasugune ettekujutus 18%-l elanikest. Näiteks kolmandik neist, kellel säästud puuduvad, ei ole kunagi selle peale mõelnud," rääkis ta ja lisas, et muukeelsed inimesed mõtlevad eestlastest oluliselt harvem tulevase pensioni suurusele.
    Pensioni suhtes on nõudlikumad 30-49 aasta vanused inimesed, kelle seas on ka enam kõrgharidusega inimesi. "Spetsialistid ja juhid, kes teenivad täna keskmisest enam, ei ole ka vanaduspõlves nõus sissetulekute langusega," selgitas Suitsu. "Ootuspäraselt on tulevaste tulude suhtes leplikumad keskmisest madalamat palka teenivad inimesed. Üldiselt oodatakse tänasega sarnast tulude taset ka vanaduspõlves. Samas ollakse oma soovides realistlikud ja helesinisest pensionist ookeani ääres ei unistata – soovitakse lihtsalt säilitada harjumuspärast elustiili."
    Mida lähemale pensionile mineku vanus jõuab, seda suuremat sissetulekut teabekeskuse uuringu kohaselt vanaduspõlves soovitakse –  42% inimestest vanuses 50-59 eluaastat tahavad, et pension oleks 80% või enam kehtivast keskmisest palgast. Neljandik selles eas inimestest usub, et piisaks kuni poolest keskmisest palgast, veerand ootaks 60-70% ja kolmandik 80-100% keskmisest palgast.
    Rahandusministeeriumi ja OECD korraldatud finantskirjaoskuse uuring näitas, et vanadusplaanide rahastamisel loodab 67% Eesti inimestest riiklikule pensionile, 47% kogumispensionile ehk teisele sambale, 31%  laste toetusele, 28% töötamisele pensionieas, 23% abikaasa toetusele ja vaid 14% ise raha kogumisele kolmandasse sambasse.
    Kulusid plaanib kokku  tõmmata, vara ja kinnisvara müüa 16% inimestest, 8% loodab lisaraha saada enda ettevõttest. Naised loodavad võrreldes meestega enam laste ja abikaasa toele, mehed aga ettevõtlusele.
    Täna on keskmine pension 304 eurot ehk 35% keskmisest palgast, mis oli teise kvaratali seisuga 857 eurot.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.