Rahakraan kinni

Alustatud projekte maksete peatamine ei puuduta, nende rahastamine jätkub varem laekunud struktuurivahendite ja riigieelarvesse planeeritud välisabi sildfinantseerimise arvelt.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul on süsteemide hindamine ja kontroll loomulik euroraha jagamise osa. "Välisvahendite kasutamine on Eestis hästi korraldatud, mida on kinnitanud ka kõik senised kontrollid," ütles ta.

"Praegu me täiendame oma kontrolliprotsesse veelgi ja paneme senisest suuremat rõhku riskide hindamisele ning riskantsete valdkondade üle järelevalve teostamisele. Oleme komisjonile juba esitanud ettepanekud, kuidas tegevust paremini korraldada. Väljamaksed Eestile taastuvad lähema paari kuu jooksul," märkis Sikk.

Struktuuritoetusi jagavad Eestis ministeeriumid, kes toetuse saajatega otseselt suhtlevad ja toetuse kasutamist kontrollivad. Nende kontrolliprotsesside üle teostab omakorda järelevalvet rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond, kes kinnitab Euroopa Komisjonile kulude vastavust nõuetele ning taotleb eurorahade ülekandmist Eestile.

Rahandusministeerium kinnitab kulude korrektsust valdavalt ministeeriumide endi läbiviidud kontrollidele ja audititele tuginedes. Eestile on perioodil 2007–13 struktuuritoetusi ette nähtud 3,4 miljardit eurot, septembri lõpu seisuga oli heakskiidetud projekte 2,8 miljardi euro ulatuses (82%). Keskmiselt makstakse Eestis kuus välja 37 miljoni euro ulatuses struktuurivahendeid.