Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Taastuvenergiatoetuste reform: Eesti õigusriikluse proovikivi

Moonika Kukke 26. oktoober 2011, 00:00

Eelmisel nädalal ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja kavatsuse reformida taastuvenergiatasude süsteemi. Kava kohaselt reformitaks süsteemi selliselt, et toetuse maksmine seatakse sõltuvusse börsihinnast, taastuvenergiaallika või tootmisviisi liigist ning Eestis taastuvenergia tootmisele seatud üldise lae saavutamisest.

Juba ületuleval aastal. Uue süsteemi jõustumiseni loodab ministeerium jõuda 2013. aastal. Ministeerium pole seni andnud aga selgitust, kas toetussüsteemi muudatused puudutavad kõiki taastuvenergia tootjaid või üksnes neid, kes seaduse jõustumisest uute tootmisseadmetega tootmist alustavad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kava rohkem lahtiseletavat seaduseelnõu ega seletuskirja, millest saaks uurida seaduse vastuvõtmise täpsemaid tagamaid ning seadusega kaasneda võivate mõjude analüüsi, ei ole samuti laiemale avalikkusele veel avaldatud. Selge on aga see, et riik on taastuvenergia toetussüsteemi reformikava planeerides ja välja töötades pannud tõsiselt proovile taastuvenergiasse juba investeerinud või alles investeerida kavatsevate ettevõtjate usalduse.

Liiga helde toetussüsteem. Riik põhjendab praegu kehtiva toetussüsteemi muutmise vajadust argumendiga, et toetussüsteem on tootjate suhtes ülimalt helde, mille peavad kinni maksma lõpptarbijad, kelle elektriarved kasvavad niigi kiires tempos, eriti peatse elektrituru avanemise kontekstis. Siiski on ka taastuvenergia tootmine (samaväärselt mõistliku hinnaga elektrivarustusele) üks elektri siseturu direktiivi nimetatud elektrisektori avalikest teenustest, mille eest riik hoolitsema peab. Iga liikmesriik peab vastavalt Euroopa Liidu aluslepingu artiklile 194 tagama oma riigis taastuvate energiaallikate väljaarendamise ja seda nii energiaturu pikaajalise toimimise, varustuskindluse, konkurentsivõimelisuse kui ka keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmise kaalutlustel. Vaadates tagasi aastatesse 2005-2007, kui kinnitati esimene elektrimajanduse arengukava aastateks 2005-2015, kujundati elektrituruseaduses välja praegused taastuvenergia toetussüsteemi põhimõtted ja süsteem ning võrreldes seda riigi praeguste seisukohtadega, on toimunud fundamentaalne muutus riigi suhtumises taastuvenergiasse ja selle tootjatesse. Toona leiti, et Eesti peab täitma nii siseriiklikult kui ka ELi tasandil võetud taastuvenergia tootmise edendamise ja taastuvenergia uute tootjate turuletoomise kohustused, rõhutades, et paratamatult kaasneb sellega elektri hinna tõus lõpptarbijatele, sest säästlikud elektri tootmise viisid on kallimad ega ole ilma riiklike toetusteta konkurentsivõimelised.

Kas õiguskindlusele saab loota? Vaagides väljakäidud toetussüsteemi muutmise põhimõtteid, tekib küsimus, kas praegused tootjad võisid investeeringuid tehes loota senise toetussüsteemi pikaajalisele stabiilsusele ja arvata, et kui riik investeeringu tegemise ajal lubas kindlas suuruses toetust kuni 12 aastaks, siis riik oma lubadust sellise perioodi jooksul, mis energiatööstuses tehtavate investeeringute tasuvusaega arvestades on tavapärane, murda ei saa. Teisisõnu, kas praegused taastuvenergia tootjad võivad ja saavad tugineda õiguskindluse põhimõttele ning nõuda, et nende suhtes ei või toetussüsteemi tagasiulatuvalt ebasoodsamaks muuta? Õiguskindluse põhimõtte sisu on lühidalt kokkuvõttes isikute usalduse kaitsmine, mis keelab riigil kehtestada õigusakti, millel on võrreldes varasemaga ebasoodne tagasiulatuv mõju. Sellest põhimõttest saab riik teha erandi üksnes siis, kui esineb ülekaalukaid põhjuseid. Praegu selliseid põhjuseid peale elektri hinna tõusu välja ei kooru. Ka avatud debatt selles küsimuses puudub.

Karistame võitjaid? Riik ei tohiks praegu teha etteheiteid neile, kes omal ajal alustasid taastuvenergia tootmisega teadmata, kas äri osutub kasumlikuks või läbikukkunuks. Kui karistatakse neid, kes võtavad riske ja õnnestuvad, pole küsimus enam taastuvenergias, vaid laiemalt selles, kuidas me kujutame turumajanduse toimimist ette. Ka Euroopa Komisjon on andnud selgesõnalise tauniva seisukoha tagasiulatuva taastuvenergia toetuste muutmise kohta. Õiguskindluse põhimõtet eiranud riikide vastu on algatatud mitu kohtuasja, mille lahendamine on veel pooleli, kuid mille eduväljavaateid hinnatakse kõrgeks.

Toimetuselt: advokaadibüroo Glimstedt on MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda liige.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing