Europarlament toetas komisjoni eelarveprojekti

Parlamendi seisukoht näeb ette maksete osa suurendamist 5,2% võrreldes käesoleva aastaga, mis teeb eelarve kogumahuks 133,1 miljardit eurot. Eelarve resolutsioon võeti vastu 431 poolt, 120 vastu ja 124 erapooletu häälega.

Parlament võttis 2012. aasta eelarve osas suuna majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni tagamisele ELis ning arengu ja demokraatia toetamisele naabrusriikides, kui hääletas kolmapäeval oma eelarvepositsiooni järgmise aasta eelarve kohta.

Investeeringud teadusuuringutesse, ühtekuuluvus- ja tõukefondide rahastusSuurima kasvuga maksete valdkonnad on teadusuuringud ja arendustegevus (+10,35%) ning ühtekuuluvus- ja tõukefondid (+8,8%). Seda seepärast, et neis poliitikavaldkondades on tegemist peamiselt pikaajaliste investeerimisprojektidega, mille teostus on praegu kehtiva mitmeaastase eelarveperioodi viiendal aastal täies hoos ning mille puhul tuleb nüüd teostada varem kokkulepitud väljamakseid.

Teine valdkond, mille puhul on tegemist märkimisväärse eelarve suurenemisega, on justiits- ja siseküsimused (+6.84%), mis tuleneb kasvavast tarvidusest hallata  pagulaste rändevoogusid ning vajadusest seada üles Vahemere seiresüsteem.

Mitmed saadikud kritiseerisid nõukogu seisukohtade vastuolude pärast, mis ilmnesid komisjoni poolt esitatud eelarveprojekti suhtes. Ebapiisavaiks peeti ka Euroopa uute järelvalveasutuste ja Frontexi eelarveid, mis ei võimaldaks neil asutustel korralikult töötada, samas kui nende pädevusvaldkondi peetakse esmatähtsaiks.

Teadusuuringud, innovatsioon ja haridusSaadik Francesca Balzani (S&D, Itaalia), kes monitoorib eelarve protsessi EP poolt, rõhutas, et investeeringud on vajalikud majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks tulevikus. Seda arvestades järgis parlament saadiku soovitust suurendada kulutusi programmidesse, mis on seotud  EL 2020 strateegiaga.

Parlament ei ole aga nõus rahastama ELi termotuumaprogrammi ITER nendest  vahenditest, mis on antud teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammiga teadus- ja arendustööks, nagu soovitavad komisjon ja nõukogu. Saadikute arvates tuleb sellist megaprojekti rahastada muudest vahenditest, mitte teiste uurimisprojektide arvelt.

ÜhtekuuluvuspoliitikaELi piirkondade suurema ühtekuuluvuse tagamiseks taastasid saadikud komisjoni esialgses eelarveprojektis pakutud summad, mida liikmesriigid olid otsustanud vähendada.

Põllumajandus ja keskkondParlament nõustus 250 miljoni euro lisamisega nn kriisifondi puu- ja köögiviljasektori tarvis. See raha on mõeldud ennetama tulevikus sarnaseid kriise nagu hiljutine E-coli bakteri põhjustatu ning kompenseerima tootjaile kahjud, mida sellised kriisid võivad kaasa tuua.

Saadikud avaldasid tugevat toetust ELi programmile "toiduabi abivajajaile", mille kaudu saavad abi toidupangad,  kuid mille uut õigusloomelist alust nõukogu blokeerib.

Justiits ja siseküsimused ning kodakondsusParlament ei nõustunud nõukogu kärbetega (45 miljonit eurot), mis puudutasid ELi Pagulasfondi, Tagasipöördumisfondi ja Välispiiride fondi. ELi Välispiiriagentuuri Frontex eelarvet tuleb suurendada 25 miljoni suuruse reservi võrra, kuna saadikute hinnangul on seda raha vaja Vahemere  piirikontrolliks ja seiresüsteemi üles seadmiseks Kreeka-Türgi piiril.  Saadikute hinnangul on eelmisel kuul sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ebapiisavad, et aasta lõpuks olukorda parandada.

VälisküsimusedSaadikud kiitsid heaks saja miljoni euro suuruse abisumma Palestiinale ja Lähis-Ida rahuprotsessile ning ÜRO abiorganisatsioonile, kes töötab Palestiina pagulaste probleemidega. Samuti kiideti heaks 27 miljoni eurone rahastu koostöö arendamiseks Aasia ja Ladina-Ameerikaga. Täiendavad kolm miljonit lisati valimiste vaatlusmissioonide kulutuste katteks ning teist samapalju Türgi-Küprose kogukonna tarvis. Vahendid selleks nägid saadikud ette teiste eelarveridade arvelt nagu ELi politseimissioon Afganistanis ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eriolukordade vahendid.

AdministratiivkuludEuroparlamendi ja teiste ELi institutsioonide eelarvete raportöör José Manuel Fernandes (EPP, Portugal) tegi ettepaneku viia sisse täiendavad kärped parlamendi enda eelarve osas. Parlament otsustas piirduda allapoole inflatsioonimäära jääva 1,44%se kasvuga, mille eest tuleb märgatavalt enam ära teha. Ettepanek sisaldab ka neid kulutusi, mis on seotud Lissaboni lepingust tuleneva 18 uue saadiku ametisse asumisega. Kui neid kulutusi ei oleks arvestatud, siis oleks eelarvekasv olnud vaid 0,8%. Kulutuste piiramiseks kavatsevad saadikud vähendada kirjalikule ja suulisele tõlkele mõeldud vahendeid, tehes selleks organisatoorseid ümberkorraldusi, ja nad hääletasid reisikulude 5%lise kärpimise poolt, mida saaks teha näiteks äriklassis reisimise vähendamise teel. Kõik toetussummad külmutatakse 2011. aasta tasemele.

Novembris algab 21päevane lepitusmenetluse periood. Kohtumised nõukoguga on kavandatud 8. ja 18. novembrile. Eelarve nn kolmikkohtumised peaksid toimuma 3, 10. ja 14. novembril. Kui parlament ja nõukogu jõuavad kokkuleppele, siis võib eelarve vastuvõtmine toimuda juba detsembrikuu istungil Brüsselis.