Ligi: soovitasin valitsusele konservatiivsemat eelarvet

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 26. oktoober 2011 kell 13:05
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi: soovitasin valitsusele konservatiivsemat eelarvet
Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas riigikogus, et pakkus valitsusele välja konservatiivsema eelarve, ent ei eeldanud sellele toetust.
"Ettevaatlikuma eelarve tegemise pakkusin ka mina valitsusele välja, soovitades puhvrit. Aga kahtlemata poliitiliselt oli see võrdlemisi ebarealistlik: mind ei toetaks selles asjas ei riigikogu, ma arvan, ega toetanud ka valitsus," rääkis ta.
"Ma lihtsalt oleksin tahtnud arvestada rohkem riskistsenaariumidega, aga see on ainult tahe. Ma arvan, et on reaalsus ka see, mida tahavad teised. Ka neil on väga loogilised põhjendused," lisas rahandusminister.
Keskerakondlasest riigikogu liige Kadri Simson küsis täna Ligilt riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel, kas eelarve koostamine baasprognoosi alusel oli õige otsus.
"Rahandusministeerium, olles ise tagasihoidlik, valis 3%-lise majanduskasvu stsenaariumi. Kui see eelarve riigikogule üle anti, siis Eesti Pank ütles, et peaks olema veel ettevaatlikum, võtma riskistsenaariumi – 1% majanduskasvu. Sellest on nüüd möödunud üle kuu. Kas teile on lisandunud teadmisi ja kindlust, et rahandusministeeriumi valitud prognoos on tuleval aastal kohasem," küsis Simson.
"Kui te küsiksite minu käest isiklikult, siis minu jaoks oleks kohasem ettevaatlikum vaade. Mitte sellepärast, et ma ei usu prognoosi, vaid sellepärast, et ma tähtsustan rohkem seda ebastabiilsust ja teadmatust kui kahtlemata prognoosijate ja ka valitsuse enamus. Ma olen lihtsalt ettevaatlikum inimene sellistes asjades," vastas Ligi. "Minu sisetunne ei ole kindlasti asi, mis oleks targem kui prognooside arvutused," lisas ta.
Samas tunnistas rahandusminister, et kindlust on juurde tulnud. "IMF prognoosis meile ka 3% kasvu, mis on kõige madalam järgmise aasta kasv, selle eest ta prognoosis selleks aastaks rohkem kui meie, tähendab kõrgemalt baasilt. Tema selle aasta prognoos, kui ma ei eksi, oli 7,6, meil 7. Nii et see on kõige pessimistlikum pärast meid," selgitas Ligi.
"Vahepeal on prognoosinud ka Swedbank, kes samuti prognoosis selleks aastaks mitu protsendikümnendikku rohkem kasvu ja järgmiseks aastaks kasvu 3,2. Kommertspangad on prognoosinud veel üle 4% ja üle 5%," lisas ta.
"See sõltub muidugi alati prognoosiajast. Eesti Pank lihtsalt väljendas oma ettevaatust," selgitas Ligi.
Vastates sotsist riigikogu liikme Rannar Vassiljevi küsimusele, kas rahandusministeerium polnud prognoosides liialt optimistlik, ütles Ligi, et teda rahustab teadmine eelarve struktuursest ülejäägist.
"Teadmine, et struktuurne ülejääk on olemas ja me seda raha, mille arvel miinus tekib, ikkagi selgelt majanduse elavdamiseks valdavalt suuname. See rahustab," märkis ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Poliitika
Hetkel kuum