Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroala astus sammu edasi

Katri Soe-Surén 28. oktoober 2011, 00:00

Üldiselt peeti heaks, et otsused üldse tulid ning et võlakriisile lahenduste leidmine edasi liigub. Otsuste peamiseks miinuseks peetakse nende ebamäärasust. Näiteks EFSFi küll võimendatakse, kuid ei ole selge, kuidas. "See on siiski vaid lepe, mis sisaldab palju kavatsusi ja vähe detaile," ütles RBC kapitaliturgude peaökonomist Jens Larsen Bloombergile. "Seni, kuni me ei tea, kuidas mehhanism töötab, on raske hinnata, kas sellest piisab,et ahvatleda investoreid Euroopa valitsusi toetama." Aja võitmiseks neist otsustest piisas, ütles Bloombergile teine analüütik, kuid on selge, et otsuste täideviimine kujuneb pikaks protsessiks.

Kreeka peaminister Giorgos Papandreou lausus pärast lahenduste väljakuulutamist ilmse kergendusega, et "tulemas on uus ja parem päev" nii Kreeka kui ka Euroopa jaoks, ning nimetas võlakärbet jätkusuutlikuks "nüüd ja igavesti". Kodune opositsioon eesotsas Christos Staikourasega leidis seevastu, et võlakärbe oli valitsuse läbikukkunud majanduspoliitika tõttu vältimatu ning et seni, kuni selles midagi ei muutu, jääb võlakriis püsima. "Võlakärbe ei muuda Kreeka võlga jätkusuutlikuks," ütles Staikouras ajalehele Kathimerini ning lisas, et see nõuaks positiivset eelarvet ning majanduskasvu.

Deutsche Banki juht Josef Ackermann oli tippkohtumise otsustega rahul. "Mõlemad osapooled tegid järeleandmisi ning jõudsid Euroopa huvides rahuldavale kompromissile," ütles Ackermann, kes on ühtlasi ülemaailmse pangaliidu IIF president, ajalehele Financial Times Deutschland.

Greenspan avaldas tunnustust. Seevastu endine USA keskpanga Föderaalreservi juht Alan Greenspan tunnustas võlakärbet Euroopa riikide võlakriisist väljumise vahendina. Samas jääb euroala seis edasi "äärmiselt kriitiliseks" ning keegi ei suuda ennustada, mis tulevikus juhtub. Seni, kuni Euroopas on riike, millel on ülisuur riigivõlg, "ei ole Euroopal tulevikku," ütles Greenspan ning lisas, et Euroopa vajab põhjapanevat fiskaalset ühendamist. Oht, mida ebastabiilne Euroopa avaldab Ameerika majandusele, on Greenspani sõnul äärmiselt suur.

Credit Suisse'i aktsiastrateeg David Boey oli kriitiline euro päästefondi EFSFi võimendamise suhtes. "Pealkirjad on ju päris ilusad, aga konks on detailides," ütles Boey Reutersile. "Probleem on selles, et me ei tea täpselt, kuidas nad stabiilsusfondi praeguselt 440 miljardilt eurolt 1000 miljardile võimendada plaanivad." Boey ei ole kindel, et kas sellest summast piisab. "Kui pardal oleksid nii 1000 miljardit eurot kui ka Euroopa Keskpank, siis sellest piisaks. Aga seni ei ole selge, kas EKP osaleb. Kui EKP ei peaks olema valmis tema käsutuses oleva rahaga stabiilsusfondi tugevdada, siis on meil probleem."

Ajalehe Financial Times mõjukas kolumnist Wolfgang Münchau leidis, et eurokriisile ei too lahendust lausa mitte ükski Brüsselis kokkulepitud lahendus. Kreeka võlakirjadest oleks tema arvates maha tulnud kanda mitte 50, vaid 80 protsenti. Vale on Münchau arvates ka kasutada EFSFi mahu suurendamisel panganduses levinud nn võimendamise taktikat. "Pangad saavad seda teha ainult tänu sellele, et neil on keskpankade ja valitsuste finantssüsteemi stabiilsust tagav piiramatu vastutus." EFSFi vastutus on aga piiratud ning Münchau ei näe põhjust, miks investorid peaksid tormama ostma võlakirju, millega euroala tahab EFSFi mahtu suurendada. Lahendus võiks olla kas Euroopa Keskpanga garantiid või eurovõlakirjad või mõlemad. Kuni ei tule kõikehõlmavat kokkulepet, kriis jätkub, resümeeris Münchau.

Ühelt poolt kirjutatakse küll midagi korstnasse, kuid teisalt räägitakse ju pankade rekapitaliseerimisest.

Ilmselt ühel hetkel ollakse, käsi pikalt ees, mingi stabilisatsioonimehhanismi ukse taga, ükskõik kuidas seda ka nimetatakse.

Kokkulepe on hea lühikeses perspektiivis. Mis pikemat perspektiivi puudutab, siis tuleb aru saada, et Lääne-Euroopa seisab silmitsi strukturaalsete probleemidega, mida võib peamiselt kokku võtta sellega, et rahvastik vananeb ning nn hoolekanderiigi jaoks ei ole isegi kõige helgemates unenägudes enam raha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:05
Otsi:

Ava täpsem otsing