Jõuluvana käis tänavu ootamatult varakult

Millegipärast öeldakse, et kui oled olnud hea laps, siis toob jõuluvana sulle kingituse.

Sel aastal käis jõuluvana ootamatult varakult. Paraku sai ainsana kingipaki kõige halvemini käitunud rüblik Kreeka.

Kreekale lepiti ülemöödunud öösel Brüsselis Euroopa Ülemkogul kokku ennenägematu kingitus. Pangad, võlausaldajad ja investorid peavad kirjutama poole Kreeka võlakirjadest korstnasse. See tähendab, et ühiskonna muutuste ja püksirihma koomale tõmbamise vastu tänavatel ägedalt protestinud kreeklastel ei tule näiliselt poolt riigivõlga tasuda. Sellest tähtsamgi oli karmimate pangandusnormatiivide kokkuleppimine ning kava kapitaliseerida pangad, kui need ei täida karmistuvaid nõudeid.

Paraku on moraalinormid nüüd täiesti pea peale keeratud. Miks peaks nüüd Portugal, Hispaania, Itaalia või siingi lehes ülaribas mitmes tsitaadis esindatud Iirimaa täitma oma kohustusi? Neil tuleb lihtsalt leppida sellega, et paharetile (Kreekale) seekord antakse vitsa asemel kingitus, aga kärbetega pingutavatel maadel ei maksa jõuluvanalt kingitusi oodata. Välja tuleb moraal - nende maade enda viga, et nad ei ole suutnud võlakoormat nii suureks ajada, et keegi ei eeldagi, et seda suudetaks teenindada.

Investorid olid eile rõõmust justkui arust ära läinud. Rõõm oli nii suur, et Brüsselist tulid mingid uudised, mis vähemalt lühiajaliselt tõid kergendusralli. Euroopa Stoxx 50 indeks liikus eile 5,5 protsenti kolmapäevasest sulgemistasemest kõrgemal. Saksamaa aktsiad kerkisid 4,9 protsenti, Prantsusmaa 5,5 protsenti, Hispaania 4,3 protsenti, Itaalia viis protsenti, Kreeka 5,2 protsenti ja Küpros suisa 6,9 protsenti.

Paraku ei ole strukturaalselt midagi muudetud. Kavade detailid ripuvad jätkuvalt õhus. Saksamaa ei kavatse rohkem raha letile panna ega soovi ka Euroopa Keskpanga kasutamist kriisi lahendamiseks. Selle asemel palutakse Hiinal, Jaapanil ja teistel osta EFSFi võlakirju. Kuna pankdele karmistuvad nõuded, võib see panna neid kokku tõmbuma, millest majandustele head loota ei ole.