Riik plaanib ettevõtjate rahavaruga auke lappida

"See "riigikassa hallata võtmine" on ju ilus väljend, millest aga keegi aru ei saa. Tegelikult on see sihtotstarbeline raha, töötukassa ja tööandjate sihtotstarbeline kogutud raha, mida riik siiamaani kasutada pole saanud. Ma ei tea, millega see pull lõpeb! Ükskõik, kas see on siis teise samba lappimine või muude aukude lappimine või muude reformide tegemata jätmine, kus võiks vahendeid vabaneda... Kõige lihtsam oli tulla nüüd selle reservi kallale," rääkis telefonis ärritunult tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

Tema sõnul käitub riik näotult ja kasutab ettevõtjate kogutud raha ära oma valimislubaduste täitmiseks. "Nad on veel nii kavalad, et ei tule töötukassa seadust muutma, vaid muudavad riigieelarve seadust," rääkis Veskimägi, kelle sõnul on tegemist jõupositsiooni ärakasutamisega.

"Meie tegime ettepaneku tariifi 3 protsendini langetada ja ma olen kindel, et valitsus vilistab selle peale. Kui seda ei langetata, siis järgmise aasta juuniks koguneb sinna 6 miljardit krooni. Kui see tariif jääb kehtima, siis 2015. aasta lõpuks koguneb sinna miljard eurot. Sellega hakatakse siis oma valimislubadusi täitma," lisas Veskimägi.

On risk, et reserve ei kasutata sihipäraselt. Tööandjate keskliidu nõukogu liikme ja ettevõtja Valdo Kalmu sõnul oli valitsusel ettevõtjate vastuseis teada. "Me näeme siin riski, et seda raha ei kasutata sihtotstarbeliselt ja see võib suures katlas muude eelarvekulude katteks minna," märkis Kalm, kelle sõnul toimisid töötukassa ja haigekassa mõlemad sihtotstarbeliselt. "Eelmine kord jäi valitsus kriisi sümptomite tunnistamisega hiljaks. Et ei tahaks, et tehtaks samu vigu," lausus Kalm, kelle sõnul peaks rohkem olema dialoogi.

Veskimägi ütles, et tööandjate keskliidu volikogul on novembris plaanis kokkusaamine, kuid tuleb arutada, kas üldse jätkata. "Kui meie sõna ei maksa, siis mis me raiskame oma aega!" oli Veskimägi emotsionaalne.

Valitsus peaks laenu võtma. Eesti Töötukassa nõukogu liikme Tarmo Kriisi sõnul on riigil selged likviidsusprobleemid, mis nüüd muutuvad ühtäkki ka töötukassa probleemiks. "Riigi likviidsusprobleemide süvenemine võib viia olukorrani, kus riigil pole raha töötukassa kohustuste täitmiseks. Tulemuseks on maksukoormuse tõus," märkis Kriis, kelle sõnul võiks riik võtta hoopis laenu.

"Minu soovitus rahandusministrile - kui riigil on likviidsusprobleemid, siis tuleb seda ausalt tunnistada ja asuda eneseparandamise okkalisele teele. Kui vaja, tuleb võtta pangast laenu. Kui praegune eelarvepoliitika pole jätkusuutlik, siis tuleb võlataset kergitama hakata. Ja mis puudutab tööandjate rolli nõukogus, siis küsimus nõukogu tööst loobumisest võib päevakorda tõusta küll. Minu arvates ettevõtjad ei pea kogu aeg valitsuse eelarvepoliitikast tulenevaid riske kandma, valitsusele vastu tulema ja selle eest nõukogus ka vastutama. Sellistel tingimustel ettevõtjad töötukassa juhtimises osalema ei nõustunud," märkis Kriis.

Rahandusminister Jürgen Ligi esines ka tööandjate volikogul, aga kassade konsolideerumise kohta on ikka küsimusi.

Äripäeva küsimustele vastas Jürgen Ligi.

Kas võite kinnitada, et töötukassa reserve ei hakata kasutama pensioni II samba riigipoolsete sissemaksete tegemiseks? Vastamatu küsimus, samasugune kui see, kas Nordea pank (kelle juht ka sel teemal pressis mõtisklenud on) ostab minu hoiuse eest autosid ja annab majalaene - üks pada ju kõik. Tegelikkuses tean ma, et saan oma raha pangast kätte ja saab ka töötukassa enda oma igal hetkel, kui vajadus tekib.

Mind ei huvita pankuri auto või tema kliendi laen, kuni pank on hästi juhitud, heal järjel ja täidab seadusi. Veel vähem oleks mul või töötukassal mõtet huvi tunda hoiuse vastu riigikassas, mida eelnõu töötukassale pakub koos turuintressiga, sest riik erinevalt pangast juhindub ainult seadustest ja neis ette nähtud kuludest ning üldse mitte ärieesmärkidest/riskidest. II samba kulude küsimus on seejuures väga suvaline ja sisutu.

Kas nõustute ettepanekuga langetada töötuskindlustuse makse määra juba nüüd? Tsiteerin IMFi delegatsiooni juhti - "It would be premature, of course". (See oleks enneaegne.) Ma pean temaga nõus olema, aeg on piisavalt hea, et reserve koguda, aga valmis tuleb end panna raskemateks. Kriis meenutas ohte väga valusalt ja näitas ära, kuidas makse alandamise nõudjad meid tolle hetke jaoks rumala otsuseni viisid.

Ettevõtjad tunnevad end ilmselgelt solvatuna, et nende sõna ei maksa midagi. Tööandjate keskliidu volikogu andis mõista, et nende jätkamine võib selle idee teostumisel olla kahtluse all. Mida Te ettevõtjatele ütleksite? Solvumine ei saa kindlasti olla "ettevõtjate" üldine hoiak nii tehnilise muudatuse puhul, küll aga oleks neil põhjust olla suisa maruvihased juhtumil, kui riik premeeriks välismaiseid panku edasi aastas miljonite eurode intresside ja teenustasudega ratsionaalselt seletamatutel põhjustel.

Praegu kõlanud nurin pärineb minu eelkäija aegadest, kui töötukassale ei pakutud intressi ega oma kontot. Praegu kinnitatakse neile paragrahvides üle nii intress, konto kui ka ilmselged asjad raha kasutamise kohta. Soovi korral dubleeritakse seadust ka hoiuselepinguga.

Ma esinesin tööandjate volikogul ja vastuvõtt oli väga heatahtlik. Ka kassade konsolideerimine leidis mõistmist, mõnes suus suisa toetust. Nuriseti, täiesti mõistetavalt, hoopis maksemäära pärast, mis on üks teine vaidlus. Pärast seda olen selgitustööd jätkanud ning reservide haldamisega ollakse juba nõus.

Üles on jäänud vaid tehniline detail - kuidas määrata turuintressi. Kõneks on olnud ka üks surnult sündinud idee - nimetada hoius laenuks. Selline nimi ei vastaks reformi sisule - raha hoiusena, aga mitte laenuna, on töötukassal igal hetkel kättesaadav, ning riigikassa ei sõltu kellegi emotsioonidest ega suvaotsustest.

Avalik õigus peab põhilises sisalduma paragrahvides. Ja juba praegused paragrahvid ütlevad selgelt, et riik ei loonud töötukassat mitte väärtpaberiturul tegutsemiseks, too on vaid tugiteenus, mida peab korraldama riigile kõige säästvamal ja riskivabamal moel.

Töötukassa ei ole sõltumatu erafirma, vaid riigi töötusega tegelemise instrument. Seepärast on mul heameel mitte küsida töötukassalt tasu maksekogumise raske töö eest, enamgi, mul on heameel maksta talle hoopis intressi tolle meie kogutud raha pealt. Ka Ivari Padaril oli õigus - see ei olegi nii iseenesestmõistetav valik.

Autor: Kaisa Tahlfeld