"Üks pada ju kõik"

Vastamatu küsimus. Samasugune kui see, kas Nordea pank – kelle juht ka sel teemal pressis mõtisklenud on – ostab minu hoiuse eest autosid ja annab majalaene. Üks pada ju kõik. Tegelikkuses tean ma, et saan oma raha pangast kätte ja saab ka töötukassa enda oma igal hetkel, kui vajadus tekib.

Mind ei huvita pankuri auto või tema kliendi laen, kuni pank on hästi juhitud, heal järjel ja täidab seadusi. Veel vähem oleks mul või töötukassal mõtet huvi tunda hoiuse vastu riigikassas, mida eelnõu töötukassale pakub koos turuintressiga, sest riik erinevalt pangast juhindub ainult seadustest ja neis ette nähtud kuludest ning üldse mitte ärieesmärkidest-riskidest. Teise samba kulude küsimus on  seejuures väga suvaline ja sisutu.

Kas nõustute ettepanekuga langetada töötuskindlustuse makse määra juba nüüd?Tsiteerin IMFi delegatsiooni juhti: It would be premature, of course. Ma pean temaga nõus olema, ajad on piisavalt head, et reserve koguda, aga valmis tuleb end panna raskemateks. Kriis meenutas ohte väga valusalt ja näitas ära, kuidas makse alandamise nõudjad meid tolle hetke jaoks rumala otsuseni viisid.

Ettevõtjad tunnevad end solvatuna, et nende sõna ei maksa. Tööandjate keskliidu volikogu andis mõista, et nende jätkamine võib selle idee teostumisel olla kahtluse all. Mida ettevõtjaile ütleksite?Solvumine ei saa kindlasti olla ettevõtjate üldine hoiak nii tehnilise muudatuse puhul, küll aga oleks neil põhjust olla suisa maruvihased juhtumil, kui riik premeeriks välismaiseid panku edasi aastas miljonite eurode intresside ja teenustasudega ratsionaalselt seletamatutel põhjustel.

Praegu kõlanud nurin pärineb minu eelkäija aegadest, kui töötukassale ei pakutud intressi ega oma kontot. Praegu kinnitatakse neile paragrahvides üle nii intress, konto kui ka ilmselged asjad raha kasutamise kohta. Soovi korral dubleeritakse seadust ka hoiuselepinguga.

Ma esinesin tööandjate volikogul ja vastuvõtt oli väga heatahtlik. Ka kassade konsolideerimine leidis mõistmist, mõnes suus suisa toetust. Nuriseti, täiesti mõistetavalt, hoopis maksemäära pärast, mis on üks teine vaidlus. Pärast seda olen selgitustööd jätkanud ning reservide haldamisega ollakse juba nõus.

Üles on jäänud vaid tehniline detail – kuidas määrata turuintressi. Kõneks on olnud ka üks surnult sündinud idee nimetada hoius laenuks. Selline nimi ei vastaks reformi sisule – raha hoiusena, aga mitte laenuna, on töötukassal igal hetkel kättesaadav, ning riigikassa ei sõltu kellegi emotsioonidest ega suvaotsustest.

Avalik õigus peab põhilises sisalduma paragrahvides. Ja juba praegused paragrahvid ütlevad selgelt, et riik ei loonud töötukassat mitte väärtpaberiturul opereerimiseks, too on vaid tugiteenus, mida peab korraldama riigile kõige säästvamal ja riskivabamal moel. Töötukassa ei ole sõltumatu erafirma, vaid riigi instrument töötusega tegelemiseks. Seepärast on mul heameel mitte küsida töötukassalt tasu maksekogumise raske töö eest. Enamgi, mul on hea meel maksta talle hoopis intressi tolle meie kogutud raha pealt. Ka Ivari Padaril oli õigus – see ei olegi nii iseenesestmõistetav valik.

Autor: Indrek Kald, Kaisa Gabral