Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskkonnarikkumiste arv vähenenud pea kümnendiku
Keskkonnainspektsioon on tänavu üheksa kuuga registreerinud 1786 õigusrikkumist, mis on mullusest 169 vähem.
Inspektsioon on trahvinud 913 isikut kogusummas 140 951 eurot. 30 isikule on määratud hoiatustrahv ning suulisi hoiatusi on tehtud 131 korral. Samuti on tehtud 16 ettekirjutust.
Enim ehk 1161 rikkumist tuvastati kalapüügivaldkonnas. Arvukamalt tuvastati rikkumisi veel jäätmekäitluses ning metsavaldkonnas, vastavalt 174 ja 104. Ülejäänud rikkumised jagunevad 13 erineva järelevalvevaldkonna vahel.
Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks tuli kokku 223 787 eurot, millest ligi pool ehk 101 954 eurot langeb maapõuekaitse valdkonna arvele. Metsaõigusnormide rikkumistega kaasnes 84 600 euro suurune kahjusumma, kalapüügivaldkonnas kujunes keskkonnakahju suuruseks 26 500 eurot.
Keskkonnakahju tõid kaasa ka kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete ning jahiseaduse nõuete rikkumised. Viimatinimetatud valdkondades arvestati kahjusummadeks vastavalt 7200 ja 3600 eurot.
Maakondade lõikes registreeriti enim keskkonnaalaseid rikkumisi Harjumaal (347), Tartumaal (247) ja Pärnumaal (207).
Kui enamikus valdkondades on rikkumiste hulk mullusega võrreldes kahanenud, siis näiteks jäätmete ja pakendi osas on tänavu rikkumisi rohkem. Märkimisväärsem muudatus paistab silma pakendivaldkonnas, kus rikkumiste arv on tõusnud neljalt kolmekümnele. Enamik nendest rikkumistest on registreeritud Harjumaal ning need on seotud aasta alguses läbi viidud ulatuslikuma reidiga.
Trahvisummasid võrreldes võib öelda, et keskmine trahv on eelmise aastaga võrreldes tõusnud 142,67 eurolt 154,38 eurole.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.