Kultuurilised iseärasused tekitavad segadust

Kuidas loodi Fortumo? Fortumo kasvas välja emaettevõttest Mobi Solutions OÜ, mis tegeles mitmesuguste mobiilsete lisaväärtuste arendamise ja turustamisega. Otsustati luua huvitav ja innovaatiline teenus. Kuna 2004. aastal oli blogide loomine lihtne, igaüks sai seda teha, siis arvati, et SMS-teenused võiksid olla sama lihtsad ega tohiks nõuda finantsilisi investeeringuid. Nii loodigi iseteenindusportaal, mis võimaldas inimestel ja ettevõtetel luua mobiilseid lisaväärtusteenuseid kiirelt, lihtsalt ja tasuta.

Esimestel aastatel mõeldi välja palju põnevaid teenuseid, näiteks sõnumi saatmisega oli võimalik teada saada, milline on veetemperatuuri mingis rannas või kus levib sinivetikas. Sellel teenusel läks Baltimaades päris kenasti, mistõttu läksime ka rahvusvahelisele turule. Mobi Solutionsi ajalugu on huvitavam. See on mobiilipõhiseid innovaatilisi lahendusi pakkunud juba 2001. aastast. Tartu Ülikoolis pidid IT- ja majandustudengid midagi reaalselt tegema ja tol ajal olid SMS-lahendused väga uuendusmeelsed. Sellest projektist kasvaski välja ettevõte.

Mis oli ettevõtte loomisel keeruline, kas midagi tuli ka üllatusena? See pole küll otseselt alustamisega seotud teema, aga näiteks kultuurilised iseärasused tekitavad sageli segadust. Meie ettevõttes töötab erinevate rahvuste inimesi: serblasi, rumeenlasi, poolakaid, taanlasi ja ameeriklasi.

Näiteks kui eestlasele negatiivset tagasisidet konkreetselt ja otse anda, siis eestlane solvub. Kui aga ameeriklasega nii rääkida, siis ameeriklane jookseb suurest vihast hoopis ära, sest neile ei tohi midagi otse ja negatiivselt öelda. Samamoodi on koostööpartneritega. Enesekehtestamine on erinev - on riike, kus diplomaatial on väga oluline koht, ja riike, kus diplomaatiline olemine näitab sinu enda nõrkust.

Hiinas näiteks on kord aastas tarbijakaitsepäev, mis tähendab, et valitsus pöörab tarbijatele tähelepanu. Eesmärk on karistada neid, kes on õigusi rikkunud, ning seda tehakse väga karmilt. Meie äri jaoks tähendas see seda, et igaks juhuks pandi kõik mobiilsed lisaväärtusteenused kuu aega enne kõnealust päeva ette hoiatamata kinni, sest kardeti, et äkki leitakse midagi. Ja ka kuu jagu pärast tarbijakaitsepäeva hoiti need endiselt kinni. Euroopast vaadates tundub, et nii ei saa tegelikult juhtuda, aga Hiinas asju edasi ajades selgus, et säärased olukorrad ongi normaalsed.

Kui palju Teil erinevate riikide ärikultuuride kohta eelteadmisi oli ja kui palju olete neid kohapeal tundma õppinud? Otsisime kedagi, kes oleks töötanud meie valdkonnas ning kes tuleks Eestisse, aitaks ja hariks meid, enne kui Aasiasse minema hakkame. Leidsime inimese, kes oli varem Aasias Saksa mobiilifirma asju juhtinud.

Üks pool on tugev eeltöö ja kohalike inimeste kaasamine, aga see pole meid kindlasti kõikidest õnnetustest päästnud. Serbia äkilisusest olime teadlikud, aga saime seda päris valusalt nii mõneski kohas ikka tunda. On asju, millest võid olla teadlik, aga päris elus toimib see teistmoodi.

Eri riikides distantsilt toimetamine annab huvitava kogemuse, mis näitab, et regiooniti on see, kuidas ja kellega suhelda, väga erinev.

Kas Teie pakutavad teenused on riigiti samad või erinevad? Need on võrdlemisi samad, aga on ka teenuseid, mida me osas riikides seal valitsevate regulatsioonide pärast ei paku. Meie teenused on tegelikult meie tehnoloogia pakendamise viis. Pole oluline, kas seda kasutatakse Serbias, Taiwanis, Singapuris või Argentinas, need on suhteliselt ühesugused.

Lääneriikides on tarbija ettevaatlik, sest seal on olnud perioodiliste sisuteenuste puhul tarbijaga manipuleerimist rohkem. Virtuaalsete hüvede maksustamise äri on mõjutatud ka teiste maksevahendite kasutamisest. Riikides, kus krediitkaardid on levinud, näiteks Ameerikas, on teadlikkus ja kasutatavus võrreldes arenevate riikidega väiksem. Ida-Euroopas on krediitkaarte võrdlemisi vähe, siin on inimesed mobiililembesed.

Kui palju Teil töötajaid on? 20 ja natuke peale.

Mida soovitate ettevõtlikele noortele, kes pole mingil põhjusel veel julgenud oma ettevõtet asutada? Tihti tahetakse alustada liiga suurelt. Fortumo emaettevõte Mobi Solutions on hea näide: kohe ei loodudki firmat, vaid enne tehti enda jaoks huvitavaid asju.

Esimesed paar aastat oli ettevõte hobiprojekt, mis tõi kooli kõrvalt ka veidi raha sisse. Põhiline iva on, et alati kui on olemas hea mõte, pole vaja alustada suure pauguga, vaid ideega võiks vaikselt tegeleda ning asju samm-sammult teha.

Suur hüpe kuskilt kõrgelt hüppetornist tundmatusse kohta on kindlasti hirmutavam, kui minna merre samm-sammult. Samuti ei ole vaja kohe olemasolevast töökohast ära tulla, algul tasub töö kõrvalt vaadata, kuidas uue ideega läheb.

Teil on kontor nii Eestis kui ka Silicon Valleys. Mõtlesime, et peame minema sinna, kus on suuri välismaiseid kliente, ja seal aega veetma, et oma kliente mõista ja neile lähedal olla. Silicon Valley on selline tore koht, kus on palju ettevõtteid ja kus toimub erinevaid üritusi, mille raames on võimalik kohtuda nii klientide, investorite kui ka partneritega. Pluss on ka see, et Ameerikas on inimesed vabad ja suhtlemisaltid. Iga alustav tehnoloogiaettevõte saab sinna minnes palju tagasisidet, mis näitab, kas liigutakse õiges suunas.

Meie nägime ennast ja oma ettevõtet liikumas ühes suunas, mis Tartust vaadatuna tundus olevat väga loogiline. Pärast suhtlemist suurte mängutootjatega siinsamas Silicon Valleys mõistsime aga, et peaksime oma strateegiat muutma ja toodet veidi ümber positsioneerima. See on selline tagasiside, mida Eestist paraku ei saa.

Kontaktide leidmise seisukohast on kasulik just selles piirkonnas tegutseda: siin toimub palju üritusi, kohtumisi ja seminare ning see on koht, kus ka võõral Ida-Euroopa ettevõttel on võimalik edasi liikuda ja puutuda kokku oluliste inimestega. Mujal maailmas on seda raske teha, sest puudub säärane ürituste tugivõrgustik.

Aga kas üks Eesti ettevõte peaks oma arenduse sinna viima, selle suhtes olen ma skeptiline. Praegu Eestis inseneriteadmist IT-valdkonnas jagub, siin on väga head inimesed ja kulubaas on sootuks teine kui seal.

Millised on Fortumo tulevikuplaanid? Tahaksime suurendada oma USA meeskonda äriarenduses ja Eesti tiimi arenduse vallas, et oleksime endiselt võimelised kasvama.

Ühelt poolt on geograafilised laienemisplaanid - vaadata edasi uutele arenevatele turgudele, nagu näiteks Lähis-Ida ja Aafrika, kus muutused on alles ees.

Teisalt on soov liikuda tehnoloogiliselt selles suunas, kuhu turg liigub, ehk siis mobiilsete seadmete poole.

Kolmas eesmärk on meie kliendid ja rahalised tulemused. Praegu on meil globaalseid kliente, kes oma segmendis on väga hästi tuntud, paarikümne ringis, aga potentsiaal on suur ning tahame seda portfelli kindlasti kasvatada. Meie jaoks on põnev töötada huvitavate klientidega.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtlusauhinna pälvis tänavu OÜ Fortumo.

Ka aasta eksportijaks kuulutati ettevõte Fortumo OÜ, kelle arendatud mobiilmaksete platvorm aitab mobiilteenuste pakkujatel kasseerida raha enam kui kuuekümne riigi tarbijatelt.

Turismi uuendaja tiitliga pärjati Põlvamaal Varbuse külas tegutsevat SAd Eesti Maanteemuuseum tänu erilisele vabaõhuekspositsioonile "Teeaeg", kus liiguvad nii ajale jalgu jäänud liiklusvahendid kui ka tulevikusõidukid.

Parima disainirakendaja tiitel läks seekord vuugihermeetikute tootjale OÜ Krimelte, kes lõi koostöös disaineritega erilise vuugivahupudeli aplikaatori.

Aasta arenejaks pidas žürii noort Tartu ettevõtet LCDVF OÜ, kelle arendatud peegelkaamera pildiotsijat on müüdud juba üle 15 000 eksemplari kogu maailmas.

Aasta välisinvestori auhinna sai energeetika- ja automaatikaettevõtte AS ABB, kel on käsil oma Eesti tegevuse koondamine Jüris asuvasse innovatsioonilinnakusse. ABB investeerib jõuliselt siinsesse arendus- ja inseneritegevusse.

Auhinnakategooriate parimad valisid eri valdkondade eksperdid, peaauhinna võitja aga kõrgetasemeline žürii majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi juhtimisel.