Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tormihoiatus ettevõtjatele Soome lahe põhjakaldalt

ÄP 31. oktoober 2011, 00:00

Äripäeva tänane kaanelugu ettevaatlikuks muutunud põhjanaabritest ettevõtjatest on tõsine märk kõigile, kelle äriplaanides on sees Soome ja laiemalt Skandinaavia kliente, arvestatud neist tulevaid rahavooge. Süvenev pessimism ning kärbitavad tööplaanid sealpool Soome lahte on tõsiasi, mida eriti küll veel laiemalt ei teadvustata, kuid millega peaks kindlasti arvestama.

Praegu on olukord mõneti vastupidine kui kolm aastat tagasi, kriisi puhkedes. Siis lasti Eesti siseturust pahinal õhk välja, Eesti ettevõtjaid tabas kriis kogu täiega ja ülikiirelt. Samal ajal paiskas Soome riik ehitusturule ja mujalegi tellimusi, iseseisva keskpangaga Rootsi toetas eksportööre krooni kurssi muutes ning kui välja arvata mõned ärisektorid, siis Rootsis - riigis, mis kriisi ajal meie suurimaks ekspordituruks on saanud - tegelikult majanduskriisi ei saabunudki. Kinnisvarahinnad kerkisid, reklaamimahud meediaväljaannetes samuti.

Eestlased optimistlikumad kui põhjanaabrid. Nüüd aga näevad kriisi ajal jõuliselt eksporditurge haaranud ja tegutsemises efektiivsemaks muutunud Eesti ettevõtjad tulevikku veidi rõõmsamates toonides kui Soome ja Rootsi omad. Äripäeva reklaamimaht kerkis oktoobris viimase kolme ja poole aasta kõrgeimale tasemele, mis annab tunnistust ettevõtjate investeerimisvalmidusest. Ollakse küll ettevaatlikud, kuid järgmise aasta plaanides nähakse ette teatud kasvu.

Seevastu Soomes on tarbijate usaldusindeks järsus languses ja viimase paari aasta madalaimal tasemel. Euroopa võlakriisi ja majanduslanguse pärast muretsevad Soome firmad vähendavad tellimusi. Laenukoorma suurenemisega maadlev Soome riik ei suuda samuti majandusse senises mahus raha süstida.

Soome rolli Eesti majanduse praegusel taastumisel poliitilistes kõnetoolides eriti ei rõhutata, kuid see võib suuremgi olla, kui meie rahvuslik ego omaks tahaks võtta. Ja me ei räägi siin soomlaste rollist Eesti taasiseseisvumise järel, vaid võtame pelgalt viimased aastad. Soome on meile nagu see kuueteistkümnes, kõige rikkam maakond, kus toimuv mõjutab meid sisuliselt reaalajas. Seni oleme kasusaajaks olnud ikka peaasjalikult meie.

Kasu mitmel moel. Keegi täpselt ei tea, kui suur on Soome turistide panus Eesti siseturule, kuid erinevatel hinnangutel võib see vabalt olla kümnendik. Soome riiklikult toetatavast ehitusturust saavad osa mitte ainult siinsed ehitusmaterjali- ja mööblitootjad, aga ka kümned tuhanded inimesed, kes seal erinevatel objektidel töötavad. Sel sügisel, mil Soomes käivad jutud maksukoormuse suurendamisest, on kasvanud Eestisse registreeritud Soome firmade ja börsiinvestorite arv, mida on kokku juba viiekohaline number.

Me ei saa mõjutada Euroopa võlakriisi kestust ja ulatust ning sundida lõunaosariike majandustõusule. Küll aga saab iga firmajuht mõelda, mida teha tagasilöögi korral mõnes meile olulises majanduses. Kui Soomes ehitusmahud järsult kukuvad, kui Soome turistide sisseostud siin vähenevad. Mis ja kus on alternatiivid sellele rahale? Seniks aga hoiame pöialt, et ELi valitsusjuhid äsjase võlakriisi päästeplaaniga oma tööd tehtuks ei pea ja võidetud mõne kuu pikkust armuaega hästi kasutaksid ja uute, sisuliste otsustega sisustaksid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:05
Otsi:

Ava täpsem otsing