Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Talendid Koju? Ei, parem juba Talendid Eestisse!
Viimasel ajal on tulnud mitmeid uudiseid, et üks või teine Eesti ettevõte on kas tippjuhiks või -spetsialistiks palganud välismaalase. Oleme selles valguses kirjutanud nii Estonian Airist, Skype'ist kui ka paljudest tublidest eksportijatest.
Äripäeva arvates on see rõõmustav trend. Ning kuigi see trend on veel kujunemisjärgus, on üsna kindel, et tänapäeva maailmas tuleb rahvusvaheliselt edukas olemiseks veelgi enam vaeva näha ning mis võiks olla veelgi loogilisem kui sihtturge hästi tundvate talentide tippudeks palkamine? Me ettevõtted peaks julgemini välismaalasi palkama. Sest eestlane ei tea ega tunne kõiki turge, ega saagi neid kõiki läbi ja lõhki teada-tunda. Samuti on ju erinevad ka erinevate riikide ärikultuurid, tõekspidamised jms, mida tundmata on läbi lüüa võimatu. Või vähemalt tuleb tulemus kordi raskemini, kui võiks.
Muidugi ei pea me silmas vaid tippjuhtide palkamist, see on märksa laiem teema. Eesti (tegelikult kogu Euroopa) vananevat elanikkonda arvestades seisame kesk süvenevat tööjõupuudust, mis takistab elatustaseme säilitamist, rääkimata selle tõstmisest. Me ei saa lootma jääda vaid Talendid Koju programmidele, mis toovad hoolimata kulutatud miljonitest heal juhul kümmekond laia ilma läinud kaasmaalast koju, loomaks siin töökohti vähem andekatele kohalikele ja kasvatamaks uue põlvkonna eestlastest uusi talente.
Meil tuleb olukorraga leppida. Meil tuleb võltshäbi (mida üsna sageli sel teemal rääkides kohtab) alla neelata ja hakata välismaiseid talente siia meelitama. Me ettevõtjad ei tohiks leida end enam olukorrast, kus välismaise tippspetsialisti palkamise järel tuleb häbenedes aru anda, miks eestlast ei palgatud. Vastutustundlik oleks siiski ka tulevikule mõelda. Ja tulevikule mõeldes on ju selgemast selgem, et vaid kaasmaalaste toel me kaua läbi ei aja, meid ei ole ju lihtsalt nii palju.
Võtmeküsimus on soovimatus. Äripäeva arvates peitub probleemi juur just soovimatuses või kui võõrsõnaga väljenduda, siis isegi ksenofoobias ehk hirmus/vihas kõige võõrapärase ja võõramaise vastu. Äripäev usub, et me ettevõtted palkaks hea meelega välismaiseid tippe, mis sest, et nood kodumaistest palju kallimad, kui ühiskond seda aktsepteeriks. Nagu öeldud, peab ettevõtja praegu veel välismaalt inimese palkamist siiski häbenema. Võib-olla oleks pidanud näiteks palgalõhede vähendamise kampaaniale kohe ka võõraviha vähendama kutsuv kampaania järgnema?
Teine ja mitte palju väiksem takistus on seotud kvootidega kolmandatest riikidest pärit inimeste sisserändele, näiteks lõunanaabrite juures Lätis neid ei ole. Kas Läti on seetõttu katastroofi lävel? Ühesõnaga - kas poleks Eestigi riigijuhtidel aeg mõtlema hakata, et järsku on see 0,1 protsenti rahvastikust ehk ca 1300 inimest pisut liiga väike number?
Talendid Eestisse! Võõraviha vähendamisega valitsus toime ei tule, see on pikk protsess, kuid sisserände piirarvu võiks suurendama küll hakata. Ja veel üks lihtne võte: asendagem Talendid Koju programm Talendid Eestisse programmiga. Sest talente on Eestisse hädasti tarvis, aga kahjuks ei tähenda talent alati eestlast, kuigi mõned meist sooviks seda nii kangesti uskuda.
Autor: ÄP