Oht ehitusplatsil toob töö seiskamise või trahvi

Tea Taruste 02. november 2011, 00:00

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on ehitusvaldkonna eripäraks see, et õnnetused on raskemate tagajärgedega. "Ja kui majandus tasapisi kosub, kasvab ka õnnetuste arv," märkis ta. Ehitusel on eelkõike probleemiks katuselt, tellingutelt või töölavadelt kõrgelt kukkumised, aga ka varingud ja otsasõidud veomasinate tagurdamisel.

"Üks põhjus, miks õnnetusi ohtralt juhtub, võib olla kokkuhoid vahendite arvel, ent meie inspektorid on katusel rakmeteta töötavalt töömehelt saanud ka vastuse, et rakmed on soojakus olemas küll," rääkis Reisberg ja lisas, et tööandja kohustus on jälgida, et soetatud varustust ja isikukaitsevahendeid ka kasutataks.

Igal objektil olgu tööohutuse plaan. Ehitusettevõtete puhul pöörab tööinspektsioon enim tähelepanu ehitusplatside kontrollile ning töötajate tingimustele. Tööandjal peab olema ette näidata ka tööohutuseplaan konkreetsele objektile.

"Ehitusplatsidel, kus on rohkem kui ühe firma töötajad, peab olema määratud töökeskkonna ohutuse koordinaator. Tööinspektsiooni silmis vastutab konkreetne tööandja, kelle töötaja tegevus tööohutuse tingimustele ei vasta. Püüame konkreetse juhtumi puhul ka hinnata, mis oli alltöövõtja võimuses ning mille eest peab vastutama peatöövõtja," selgitas Reisberg.

Karistuseks töö seiskamine. Kõige efektiivsemaks karistuseks peab Reisberg töö peatamist. "See paneb tööandja kiiresti tegutsema, et olukorda parandada. Võimalik on ka väärtöömenetluse tulemusel trahve määrata," märkis ta.

Tööohutuse tagamisel on oma roll nii ehitise omanikul, omanikujärelevalvel, ehitusjuhil kui ka loomulikult ehitusettevõttel ja selle töötajatel. "Ehitise omanik peab tagama, et ehitamisel peetakse kinni õigusaktidega sätestatud nõuetest ning soovitav on tagada see põhjalike ehituslepingute ning omanikujärelevalve tellimise kaudu. Omanikujärelevalvel on näiteks ka õigus peatada ehitustööd avariiohu tekkimisel," selgitas Hedman Partners & Co advokaadibüroo advokaat Liisa Linna.

Vastutuse jagamisel mitmeid võimalusi. Linna sõnul vastutab ehitusettevõte nii oma töötajate kui ka alltöövõtjate eest. "Kui ühel ehitusobjektil tegutseb mitu ehitusettevõtjat, on vastutavaks peatöövõtja. Juhul, kui peatöövõtjat ei ole määratud, peaksid ehitustöövõtjad sõlmima kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse koordineerimiseks. Kui ka seda kokkulepet ei ole, vastutavad ehitustööandjad solidaarselt nii oma töötajate kui ka teiste ehitusplatsil viibivate isikute eest," märkis ta.

Ehitustöö tellija, olgu ta ehitise omanik või omaniku vahendaja, peab kindlasti teadma tööohutusest kõige elementaarsemaid asju. Linna selgitas, et kui omanik näeb ehitajaid katusel ilma rakmete ja ohutusköiteta, on omaniku asi sekkuda ja ehitustöö peatada.

"Kui ehitise tellija ei soovi üldse sekkuda objektil toimuvasse, peab ta ehituslepingus nõudma kinnitust töövõtjalt selle kohta, et kõik tööohutusnõuded on täidetud," lisas ta.

Tegeleme peamiselt katuse ja fassaaditöödega ning meil vastutab töödejuht, kes jälgib, et kõik nõuded oleks täidetud. Fassaaditöödel on oluline tellingute õige kinnitamine - nii et kaetud tellingud, mis tuule alla võivad võtta, ka suure tormiga püsima jääksid. Tellingute kinnitamisel on omad normid, kui palju peab kinnituskohti olema. Vastutus mitme ettevõtte puhul lasub reeglina peatöövõtjal, kes siis alltöövõtjate käest ohutusreeglite täitmist nõuab.

Meil on mitu inimest, kes tegelevad töömeeste teavitamise, koolituse ja kontrolliga, ent vastutus on ikkagi objektijuhtidel. Projektijuhi vastutus pole vaid objekti õigeaegne valmimine, vaid ka see, et hommikul tööle tulevad inimesed sealt ka täie tervise juures lahkuksid. Ükski alltöövõtu tööline ei saa meie platsile ilma instrueerimata.

Kui linnas ringi käia, on näha, et olukord objektidel on päris õudne. Riik ei tegele sellega. Inglismaal ja USAs näiteks on muudatused ohutuse vallas toimunud ikkagi siis, kui riik on asja tõsiselt kätte võtnud. On hakatud inspekteerima ja määrama nõuete rikkujatele trahve.

Suurimaks ohuallikaks on töötamine kõrgustes, kui piirdeid ei ole paigaldatud. Kui vaadata vilunud pilguga tellingute kinnitusi fassaaditöödel, siis enamik platse tuleks kinni panna. Puuduvad ka elementaarsed isikukaitsevahendid: töömeestel pole kiivreid peas ega turvariietust. Väga tõsine teema on töö kaevikutes, on ju praegu trassitööde maht päris suur. Ka meie enda alltöövõtjatel on juhtunud mitu tõsist tööõnnetust põhjusel, et kaevikud on korralikult toestamata või ei ole õigete nõlvadega tehtud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 16:48
Otsi:

Ava täpsem otsing