Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rohemajandus ärina vajab alles avastamist, eriti Eestis

    Rohemajandus on mütoloogiline valdkond. Üks osa ühiskonnast näeb selles loodushoidu. Teine arenenud riikide ja nende ühenduste poolt genereeritud ideed tööstuse investeeringuid tagant tõugata ning arengumaadele vastavaid kohustisi peale surudes oma konkurentsivõimet parandada. Kolmandast vaatevinklist on säästev energeetika ja keskkonnamajandus üks kahest suurest kasvualast maailmas (teine on tervise- ja heaolumajandus). Seega sõltumata vaatevinklist on rohekohustustest Eesti majandusele ja ühiskonnale arenguvõimaluste väljamängimine meie endi kätes.
    Majanduse mõttes viib rohemajanduse areng selleni, et aastaks 2020 kahekordistub keskkonnaga seotud toodete ja teenuste maht maailmas, kasvades 1,6 triljonilt eurolt 3,2 triljonile eurole. Riikide vaatenurgast saab rohemajandusest Saksamaa majandusarengu mootor - aastaks 2020 on tööhõive keskkonna ja säästva energeetika valdkonnas kõrgem kui auto- või masinatööstuses; aastal 2030 annab roheline majandus 16% Saksa tööstustoodangust.
    Selle trendi taga on nii kliimamuutused, inimkäelised keskkonnakahjustused kui ka teaduslikud ja poliitilised unistused. Samas ka suur hulk paratamatust, millega tuleviku nimel lihtsalt peab tegelema. Praegu sõidab näiteks maailmas ringi miljard autot, aastal 2050 on neid umbes neli miljardit. Paraku on juba maailma fossiilsete kütuste tootmine kõrgpunktis, mida ilmestab püsiv kütteõlide hinna tõus. Teisest vaatevinklist: viiendik maailma elanikkonnast on ilma puhta joogiveeta ja 40% ilma kanalisatsioonita. Lähiajal on puhta joogivee nappuses maailmas ligi 70 riiki. Lisaks elu ja surma, eetika ja poliitika küsimusele on see suur teadus-tehnoloogiline väljakutse ning ühtlasi ettevõtetele äriline võimalus.
    Vaatamata ärilisele ahvatlusele on rohemajanduse arengul ka pahupool. Kui aastate eest olid ökoloogilised kuriteod seotud ennekõike toksiliste jäätmete ladestamise ja maakera hoolimatu betoneerimisega, siis tänapäeval on ebaseaduslikud huvid seotud ka rohemajandusega. Näiteks arestis Itaalia maffiavastane politsei 1,5 miljardit eurot, seda kuritöö raames, millega oli seotud kohalikuks tuulekuningaks kutsutav Sitsiilia roheärimees. Niisiis olukorras, kus institutsioonid ja järelevalve ei jõua rohemajanduse kiire arenguga, sealhulgas sinna suunatavate subsiidiumidega, sammu pidada, muutub see rahamahukas valdkond atraktiivseks kuritegudele, näiteks rahapesule. Itaaliaga sarnaseid musta äri juhtumeid rohemajanduses on tuvastatud ka Kanaaridel, Costa Ricas, Rumeenia ja Bulgaarias.
    Rohemajanduses jala ukse vahele saamiseks on väga oluline tunda globaalseid trende. Nii näiteks kasvab maailmas nõudlus elektri jõul liikuvate väikeste kaherattaliste (rollerid jms) järele 2016. aastani 9 protsenti aastas - kokku müüakse 2016. aastaks ligi 79 miljonit ratast. Neist Euroopas vaid 1,9 miljonit. Koguni 98% selliste rataste turust asub Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, suurem osa Hiinas.
    Üks suur rohemajanduse võimaluste tekitaja on ka globaalne linnastumine - juba praegu elab maailma linnades rohkem inimesi kui maal ja see protsess pole peatumas. Kui terve maailma riikidevaheliste immigrantide arv on ligi 220 miljonit inimest, siis ainuüksi Hiinas on maalt linna ja väiksematest linnadest suuremasse kolijaid umbes 200 miljonit inimest. Lisaks sotsiaalsetele ja hariduslikele probleemidele tekitab see suuri väljakutseid linnaplaneerimises, transpordikorralduses ja logistikas, põllumajanduses ja toiduainetööstuses, energeetikas, keskkonnakorralduses ja eeltooduga seotud tehnoloogiates.
    Moodne linnaplaneerimine on varasemast märksa komplekssem teema. Atraktiivsed, inimesi ja ärisid ligitõmbavad keskused on praegustega võrreldes palju läbimõeldumalt planeeritud ja seeläbi mugavamad ning säästlikumad elada. Selline termin nagu land economics ehk linna kompleksne ja optimaalne planeerimine on praegu kasutusel vaid kõige edumeelsemates linnades, tihti napi maa ja suure rahvaarvuga linnriikides nagu Singapur ja Hongkong.
    Siiski on rohemajandus ärina maailmas veel lapsekingades. Praegu peavad kliendid roheliselt toodetud või säästvalt töötavate toodete eest pigem rohkem maksma. Investoritel on keskkonnanõuete tõttu kasumid väiksemad. Paljud roheäri valdkonnad sõltuvad otseselt või kaudselt subsiidiumidest. See ei tähenda, et tootjad loodust hoida ei saaks - näiteks Coca-Cola, mis kasutab 5% maailma suhkruroost, plaanib aastaks 2012 kokku hoida 20% oma veekasutusest. Samas visatakse maailmas ära umbes 10 miljardit pardlit aastas, mille lõiketerade tootmiseks on kulutatud 250 tonni väärtuslikku korrosioonivaba terasesulamit. On olemas tehnoloogia, kuidas asendada pardlis metallterad siidikiududega, saavutades seejuures praegusest paremagi tulemuse - millal see masstootmisse jõuab, on äriküsimus.
    Rooma Klubile koostatud raamatus "The Blue Economy" kirjutab Gunter Pauli, et ärina pole rohemajandus maailmas käivitunud ning praegustel tingimustel ei käivitugi. Pauli sõnul peab äriliselt terve väärtusahela mõttes isetasuvaks muutuv säästlik majandusmudel likvideerima jätkusuutmatu tootmise ja tarbimise sümbolid. Teisisõnu, üleliia raiskavatest tootmisahelatest tuleb mitmekülgsemate lahenduste abil rohkem rahalist ja mitterahalist väärtust kätte saada. Kasutusele tuleb võtta uuenduslikud ärimudelid, lisanduma peavad mitmetahulised rahavood, tootmisprotsessi tuleb integreerida uusi töökohti ja kohalikku sotsiaalset kapitali arendavaid lahendusi jne. Näiteks tõi Pauli kohvitööstuse, millest 98% on kulu - pool sellest jääb taimejäätmetena arengumaadesse, kus kohvi kasvatatakse. Teine pool kohvipaksuna kohvi tarbivatesse arenenud riikidesse. Tema eestveetava projekti raames asuti arengumaades kohvitaimede peal seeni kasvatama, pakkudes nii kohalikule kogukonnale tööd, sööki ja sissetulekut. Praeguseks on selliselt loodud 50 miljonit töökohta ja kasvatatud 16 miljonit tonni toitu. Kui võtta veel arvesse, et käesoleval sajandil ületas rahvusvaheline seenekaubandus (kasvatatakse traditsiooniliselt tselluloosi peal) mahtudelt kohvikaubanduse, siis mõistame, kui suur lisanduv ärivõimalus pelgalt selles tootmisahelas maailmas peidus on.
    Rohemajandus on kindlasti tulevikuvaldkond, mis pakub paljudele sektoritele ärivõimalusi, kuid vaja on uudseid ja nutikaid ärimudeleid. Eesti võimaluste läbitöötamiseks ja ühiste eesmärkide paikapanekuks oleme Arengufondi juures käivitamas rohemajanduse ajutrusti. See on platvorm avaliku ja erasektori, teadus- ja haridussektori ning kodanikuühiskonna koostööks rohemajanduse tulevikuteemadel. Ikka seepärast, et sellest mütoloogilisest kasvualast rohkem ühiskondlikku ja majanduslikku kasu saaksime. Ühiselt tööd tehes suudame mõnes nišivaldkonnas kindlasti ka Eesti maailmakaardile viia.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kaubanduskoda protestib avaliku sektori puhkuse pikendamise plaani vastu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul plaanitava muudatusega, mis näeb tulevikus ette lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks alati 35 kalendripäeva.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pole rahul plaanitava muudatusega, mis näeb tulevikus ette lisaks ametnikele ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötajate põhipuhkuseks alati 35 kalendripäeva.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.