Saksa pangad tsunami ootuses

Katri Soe-Surén, Kadrin Karner 01. november 2011, 07:20

Saksa koduturule tootvad ettevõtjad ei pea esialgu võimaliku laenukriisi pärast muretsema. Probleeme võib tulla aga suurtel, peamiselt ekspordile orienteeritud börsifirmadel.

Oodata on ka määruste ja eeskirjade hiidlainet, mis peaksid aitama ära hoida järgmise kriisi ning mis võivad mõjutada laenutingimusi.

Läinud reedel Hamburgis toimunud kapitalikonverentsil, kus osales ka Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, oli peateemaks euroala reformid, pankade võimalik krediidikriis ja selle mõjud ettevõtlusele. Saksamaa kodumaiseid firmasid ja põllumajandust teenindavad rahva- ja raiffeisen-pangad on erinevalt suurpankadest heas seisus ja laenude pärast muretsema ei pea.

"Finantsseis on tasakaalus, meil on seljataga väga hea äriaasta, operatiivne äritegevus oli suurepärane. Kasvuprognoosi tõmmatakse küll tagasi, aga keskmise suurusega ettevõtteid see ei mõjuta. Kannatavad suured börsi- ehk DAX-firmad, mis sõltuvad tugevalt ekspordist," ütles konverentsil Saksa pangaliidu BVR (Bundesverband der Deutschen Volksbanken und Raiffeisenbanken) president Uwe Fröhlich.

Kas on oodata krediidikriisi? Jah ja ei, arvas Fröhlich. Euroopa Liidu pankadele kehtestatud rekapitaliseerimisnõuded mõjutavad tugevalt bilanssi. Saksa pangad vajavad 5-5,2 miljardit eurot lisakapitali, riigi abi ei lähe küsima tõenäoliselt ükski pank. "See tähendab aga, et kasumid langevad ning et alustatakse aktiivset riskijuhtimist," ütles pangaliidu president.

Siiski rõhutas Fröhlich, et keskmise suurusega firmadele krediidisulgu ette näha ei ole, sest laenude andmiseks on piisavalt mänguruumi. Küll aga hoiatas ta, et tulemas on määruste ja eeskirjade tsunami. Tõenäoliselt tõuseb laenutaotluste puhul ka näiteks omafinantseeringu protsent. "Meid ei oota ees lihtne tulevik. Kui poliitikutel ei õnnestu võlakriisi kontrolli alla saada, siis järgneb massiivne konsolideerimine. Me ei tea ka, kui palju riiki saame endale tulevikus veel lubada, millised saavad olema näiteks sotsiaalkindlustussüsteemid. Neil teemadel ei räägi Saksamaal veel ükski poliitik," rääkis Fröhlich.

Pangajuhtide pilgud ongi nüüd suunatud poliitikutele. Nagu ütles Fröhlich, vajavad turud selgust selles osas, mis peab Euroopast saama, kuhu suunas minnakse. Kas õnnestub Portugalil, Kreekal, Itaalial teha sama millega tulid toime näiteks Eesti ja Iirimaa?

Eesti majandusminister Juhan Parts, kes tegi konverentsil tagasivaate arengutele ja kriisidele taasiseseisvunud Eestis, ütles Hamburgis, et maagilist rohtu võlakriisile pole. "Euro stabiilsuse nimel tuleb ränka tööd teha," kinnitas ta. Mis puudutab plaane suurendada tsentraliseerimist ja eraldi euro rahandusministri ameti sisseseadmist, siis on Parts veendunud, et see aktuaalset probleemi ei lahenda, liiatigi ei ole Brüsseli ametnikel rahva mandaati. 

Parts usub, et säästuprogramm võib toimida ja et ka Kreeka võib sarnaselt Lätile jalule tõusta. Millesse Parts aga ei usu, on tsentraliseerimine ja reguleerimine: "Euroopa on tugev, kui meil on erinevad riigid. Ei tohi üle tsentraliseerida. Ei ole vaja eraldi rahandusministrit, kui on juba olemas vastav volinik. Kui Eesti toimetab õigesti ja järgib reegleid, siis miks on veel vaja kedagi eraldi Brüsselisse kontrollima panna," küsis ta Hamburgis Saksa pankuritele esinedes.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    02. November 2011, 16:18
    Otsi:

    Ava täpsem otsing