G20 seisab silmitsi uue tormiohuga

Kreeka esmaspäevane ootamatu manööver - abipakett rahvahääletusele panna - tõi asjade käiku aga ehmatava pöörde, rikkudes ühtlasi kohtumist võõrustava Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy väljavaate särada kui euro päästja.

Selle asemel pidasid Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusjuht ning IMFi ja ELi liidrid eile Cannes'is tippkohtumise eel Kreekaga viimast kriisinõu, et võlakriisi lahendust koos hoida ning Kreekat veenda, et parim pakkumine on laual.

Laiemas kontekstis tähendab see, et Cannes'i tippkohtumise ajaks ennustatud sünged pilved püsivad Euroopa ja kogu maailmamajanduse kohal edasi ning G20 riigid nagu Hiina, India, Brasiilia ja Venemaa - mis kaaluvad osalemist euroala päästefondi EFSF võimendamises - ei kiirusta ilmselt veel konkreetseid kohustusi võtma.

Nii tuleb täna esimest korda Euroopa Keskpanga intressinõupidamist juhataval Mario Draghil tõenäoliselt euroala võlakirjade tugioste jätkata.

Väljavaated halvenenud. G20 leiab end aga kolme aasta jooksul juba teist korda silmitsi ohuga, et maailmamajandus langusesse pöörab. Tippkohtumiseks valminud maailmamajanduse ülevaates kärpis OECD järsult arenenud riikide 2012. aasta majanduskasvu väljavaateid - Euroopas kevadise prognoosiga võrreldes 1,7 protsendipunkti võrra, kõigest 0,3%-le, mis on viimaste aastate üks järsemaid korrektsioone üldse. Majanduskasv on aeglustumas ka siiani kasvu vedanud arenevates riikides.

Samal ajal hoiatas rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO tippkohtumiseks valminud raportis hõive dramaatilise vähenemise eest kogu maailmas, mis ähvardab järjest enamates riikides - sealhulgas Euroopas - vallandada sotsiaalsed rahutused. Seda juhul, kui riigid ei kohanda oma poliitikat, et soodustada uute töökohtade loomist ja hõivet hoida.

Euroalal oli tööpuudus septembris kõrgeimal tasemel 1998. aastast ning eile avaldatud andmeil sai oktoobris otsa ka kaks aastat katkematult väldanud tööpuuduse vähenemine Saksamaal. Tööta on maailmas üle 200 miljoni inimese.

Mitu riiki USAga eesotsas on jõudnud äratundmisele, et mullu Torontos ja Seoulis toimunud G20 tippkohtumistel seatud suund eelkõige defitsiidi kärpimisele ei aita majandust uuele kasvukursile. Niisama tähtis ja vajalik on majanduskasvu ja hõivet toetav poliitika.

Vastasleeris, mis rõhub kärbetele eelkõige, on tippreiteingu pärast muretsev Prantsusmaa ja samuti britid, ehkki turu intressimääradest praegu selleks pakilist survet ei paista.

Muudatusteni pole jõutud. Kuna G20 ühisrinne on hajunud, pole kusagile jõutud ka struktuurimuutustega, mis viiks maailmamajanduse kasvu stabiilsemale alusele. See eeldaks, et ülejäägiga riigid nagu Saksamaa ja Hiina ergutaksid enam kodumaist tarbimist, et üle jõu elanud riigid nagu USA saaksid defitsiiti vähendada. Ikka sõltub nõudlus maailmas valdavalt USA tarbijast. Niisamuti pole toimunud oodatud nihet, et avaliku sektori asemel hakkaks nõudlust vedama erasektor.

Edukat arbiiterit pole G20st ka valuutasõdade lahendamisel - riigid tegutsevad omapäi. Vaid paar päeva enne tänast tippkohtumist tegi Jaapani keskpank jeeni nõrgestamiseks järjekordse interventsiooni. Hiina samas on jäänud kurdiks üleskutsetele jüaanil kiiremini tugevneda lasta - G20st pole saanud tõhusat survestajat. Ilmselt ei saa ka seekord, kas või Euroopa pärast, mis Hiinalt rahaabi lootes ei taha tüli kiskuda.

Lahkarvamusi on põhjustanud nii võimalik vajadus IMFi rahavarusid täiendada kui ka finantstehingute maksustamine spekuleerimise ohjeldamiseks. Vabakaubanduskõneluste Doha voor, kus läbimurre võiks olla üks maailmamajanduse kasvumootoreid, on soikus.

Nicolas Sarkozyl olid Prantsusmaa eesistumisajaks ambitsioonikad plaanid globaalse rahandussüsteemi reformist toormeturgude taltsutamiseni. Kõik riskib jääda nappiva koostöövaimu ning taas tuure võtva euroala võlakriisi varju.