Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jäätmetooraine avab tööstusele uusi nišše

Ain Alvela 03. november 2011, 00:00

Kuigi lõviosa rahast on aastate jooksul suundunud piirkondlike jäätmejaamade rajamise ja vanade, keskkonnaohtlike prügiladustamispaikade sulgemise heaks, on mitu ettevõtet saanud euroliidult tuge ka oma jäätmete ümbertöötlemisega või seda tootmise toorainena kasutamisega seotud äriidee elluviimiseks.

Nii pandi 2006. aastal Harjumaale Kiiule püsti elektroonikaromude utiliseerimise ja saadud materjalidest sekundaarse tooraine tootmisega tegeleva ASi WeeRec ümbertöötlemistehas, mis suudab taaskasutusse suunata 98% tehasesse toodud jäätmete massist. Paraku pole ettevõtte majandustegevust nende aastate jooksul edu saatnud, sest kuni eelmise aastani kõikus WeeReci kahjum kolme ja nelja miljoni krooni kandis, alles mullu suudeti saldo plusspoolele kallutada.

Toetuse abil pandi tehas püsti. Ettevõtte praegune juhataja Janek Sibbul ütles, et tema ei töötanud toona veel WeeRecis, kui ettevõte toetuse sai. Tegelikult on nõnda, et praeguseks ei tööta ettevõttes enam ühtegi inimest, kes selle taotlusega otseselt seotud olid.

"Saan vaid öelda, et ettevõte sai KIKilt 5 miljonit krooni toetust elektroonikaromude ümbertöötlemistehase rajamiseks," märkis Sibbul. "Seda kasutame veel paar-kolm aastat ehk seni, kuni kineskoopseadmeid veel ringluses jätkub."

Siiani vaid fassaadi- ja katusekattematerjalide maaletoomise ja jaemüügiga tegelev AS Bestor Grupp aga plaanib eelmisel aastal KIKi kaudu saadud 1,35 miljoni euro suuruse toetuse abil rajada 2013. aastaks Raplamaale Kohila tööstuskülla 2548 m2 suuruse tootmishoone koos pesuliini ja granuleerimisliiniga, soetada seadmed plastijäätmete ümbertöötlemiseks ning nendest ehitusmaterjali tootmiseks vajalikud seadmed.

Plastijäätmed sobivad toormeks. Firma tegevjuhi Jaak Heinola sõnul on plastijäätmete ehitusmaterjalidena ringlussevõtu eesmärk toota erinevaid katusekattematerjale, ehitusmaterjale ja tarvikuid ning võtta sel moel ringlusse aastas umbes 2400 t polüpropüleenist plastjäätmeid.

"Meil on pikaajalised kogemused katusematerjali importija ja hulgimüüjana ning selle tõttu sündis strateegiline otsus sisenemiseks meie põhitegevusalaga seotud tootmise valdkonda," iseloomustas Heinola ettevõtte kujundamist hulgimüüjast tootjaks. "Uues tehases hakatakse tootma meie tegevusalaga seotud tooteid, näiteks tugevdusreste, tuulutuskorstnaid, tüübleid, katuseläbiviikusid, äravoolulehtreid ning muid ehituslikke plastdetaile."

Bestor Grupi uue tehase kogumaksumus otseinveseeringuna on ligi 2,82 miljonit eurot ning Heinola loodab tehase käivitada 2013. aasta augustis.

"Tehase avamisega loome Kohila piirkonda 25 uut töökohta," kinnitas ta.

Bestor Grupi majandustulemuste kasumikõver on viimasel neljal aastal olnud üsna hüplik. 2007. aasta 11,5 miljoni krooni suurune kasum kahanes 2010. aastal 6,2 miljoni krooniseks kahjumiks.

Toetuse taotlemine üle jõu ei käi. ASi Räpina Paberivabrik juhataja Mihkel Peedimaa sõnul sai ettevõte 2006. aastal viie miljoni euro suuruse toetuse paberpakendijäätmete taaskasutamiseks toormena.

"Projekti kogumaksumus oli umbes 18 miljonit krooni ja selle raames soetatud seadmetega sai võimalikuks ka madala komposiittoorme kasutamine ning suletud veeringlusega töötamine," selgitas ta. Tänu suletud veeringele ei tekita paberivabrik heitvett, mis vähendab ka tootmise koormust keskkonnale.

"Taotlemine oli mõistlikult raske ning sundis projekti korralikult läbi mõtlema ja arvutama," kinnitas Peedimaa. "Meil on ka praegu üks taotlus KIKis sees ning minu hinnang on, et kui projekt on läbimõeldud ja vajalik, siis pole taotlemine ülejõu käiv."

AS Räpina Paberivabrik on viimased viis aastat majandanud edukalt, teenides igal aastal vähenalt üle miljoni krooni puhaskasumit.

Jäätmemajandust rahastab kaks programmi.

KIKi kommunikatsioonijuhi Marek Simulmani sõnul saab jäätmete taaskasutamine raha kahest allikast - Ühtekuuluvusfondist ja Keskkonnaprogrammist. "Praegu on käimas jäätmete taaskasutamise IV taotlusvooru hindamine, rahastuotsused tehakse oktoobri lõpus," märkis Simulman.

KIKi keskkonnaprogrammis toimub toetuste jagamine voorude kaupa, tavaliselt kaks korda aastas. Keskkonnaprogrammi eesmärk on ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine tasemeni, mis haaraks kõik maakonnad ja kohalikud omavalitsused, jäätmete liigitikogumise ja taaskasutuse infrastruktuuri arendamise ning jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamise vältimise.

Ühtekuuluvusfondi meetmed on suunatud tavajäätmeprügilate sulgemisele, jäätmekäitluskeskuste laiendamisele, jäätmete taaskasutuse, põlevkivitööstuse prügilate ja jäätmehoidlate sulgemisele ning tuhaärastussüsteemi uuendamisele.

"Mõnel juhul kahest rahastusallikast toetatavad tegevused kattuvad ning siis saab määravaks projekti maksumus - pisemad projektid saavad toetust taotleda Keskkonnaprogrammist, suuremad Ühtekuuluvusfondist."

Riigikogus menetluses oleva uue jäätmeseaduse eelnõu kehtestab muuhulgas ka paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmete liigiti kogumise kohustuse ja taaskasutamise sihtarvud.

Jäätmeseadust on tarvis muuta, et viia see vastavusse Euroopa Liidu jäätmedirektiiviga. Praeguseks on eelnõu läbinud riigikogus esimese lugemise.

Eelnõu kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama vähemalt paberi- ja papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise. Direktiiv näeb ette, et liikmesriikidel on nende jäätmete liigiti kogumise kohustus alates 2015. aastast. Keskkonnaministri kehtestatud jäätmete sortimise korra kohaselt on liigiti kogumise kohustus küll juba praegu olemas, kuid mitte direktiivis kehtestatud kujul.

Direktiiv kehtestab teatud jäätmeliikidele taaskasutamise sihtarvud, mida tuleb täita alates 2020. aastast eesmärgiga vähendada jäätmete kõrvaldamist. Alates 2020. aastast tuleb taaskasutada korduskasutamiseks ettevalmistatuna ja ringlusse võetuna kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid, muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning samalaadseid jäätmeid muudest allikatest vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

Samuti tuleb alates 2020. aastast taaskasutada ehitus- ja lammutusjäätmeid vähemalt 70% ulatuses jäätmete kogumassist kalendriaastas. Sihtarvude arvutamise metoodika kehtestatakse Euroopa Komisjoni otsusega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:05
Otsi:

Ava täpsem otsing