Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna ähvardab 17 miljoni eurone maksunõue
Halduskohtu otsuse kohaselt on Tallinna müügimaks aktsiisikaupadele kohaldumise osas vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kui ka muus osas leiab kinnitust müügimaksumääruse õigusvastasus, ähvardab Tallinna üle 17 miljoni eurone maksude tagastamine.
Müügimaksu kehtestamine Tallinnas on tekitanud palju poleemikat ning meelehärmi. Üheks põhjuseks võimalik vastuolu nii põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega. Probleemiks oli ka müügimaksumääruse ebaselgus ja sellest tulenev teadmatus. Tasub vaid meenutada rosinasaia maksustamise problemaatikat, kui sisuliselt eeldati ka väikese keldrikaupluse pidajalt tollideklarandi teadmisi. Paraku kõlas kriitika kurtidele kõrvadele.
Linnaametnikud olid hõivatud ettevõtjate küsimusterahele vastamisega. Samas jätsid linnaesindajad oma väljaütlemistes mulje, justkui probleeme poleks. Kui see ka tegelikult nii oleks olnud, siis ilmselt puudunuks vajadus rutakalt vastuvõetud müügimaksumääruse muutmise järele napilt poolteist kuud enne rakendumist. Kõigest eelnevast hoolimata hakkas müügimaks Tallinnas kehtima 2010. aasta juunis. Siis linn ilmselt veel ei teadnud, et peab müügimaksu veel tagantjärele klopsima hakkama.
Nüüd on olemas esimene kohtuotsus, mis kinnitab müügimaksuga kaasnevaid probleeme. Peamine vaidluspunkt oli Tallinna müügimaksu vastuolu nn aktsiiside direktiivi ga. Nimelt peab aktsiisikaupade maksustamiseks täiendavate kaudsete maksudega olema erieesmärk. Algselt luksuskaubamaksuks tituleeritud maksu põhjendati vajadusega täita linnakassat. Ilmselt tuli linnale erieesmärk meelde hiljem, kui veast oli aru saadud. Nii märgiti linna 2010. aasta lisaeelarve vastuvõtmisel, et müügimaksu erieesmärk on ühistranspordi korraldamise vajalikkus. Kui jättagi kõrvale niivõrd hiline põhjendus, ei saa erieesmärk seisneda vaid üldises ühistranspordi korraldamises. Viimane on tavapärane fiskaal- ja eelarvepoliitiline küsimus.
Tulemuseks on olukord, kus Tallinna müügimaks on aktsiisikaupade osas tunnistatud Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks. Konkreetses kaasuses ei analüüsinud kohus kahjuks müügimaksu võimalikku vastuolu käibemaksudirektiiviga. Kui ka see vastuolu leiab kinnitust, ähvardab Tallinna üks suuremaid maksusummade tagastusi, sest linn on kogunud müügimaksu juba üle 17 miljoni euro. Kuulsamatest maksuvaidlustest jääks see alla vaid endiste Sylvesteri aktsionäride ning nn suhkrutrahvi vaidlustele, kus üheks vaidluspooleks oli riik, kelle rahakott on märksa suurem kui linnal.