Börs keeras Kreeka tragöödia farsiks

Meelivalt suutsid mind üllatada Prantsusmaa president ja Saksamaa liidukantsler. Kui Kreeka peaminister võiski ette kujutada, kuidas ta suudab mingi kummalise referendumi korraldada, siis Kreeka suursponsorid andsid üheselt mõista, et enne referendumi korraldamist ei saa Kreeka abiraha järjekordset, niigi venima jäänud osa ehk 8 miljardit eurot.

Abiraha ohus. "Referendum ei tule millegi vähema üle kui et, kas Kreeka tahab jääda euroalale - jah või ei," ütles eile Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ütles, et Kreeka peaministri George Papandreou valitsus ei saa ainsatki senti abi, kui hääletajaid plaani tagasi lükkavad.

Kreeka võlakirjad viskasid uusi tootlusrekordeid ehk käsitlesid küllaltki adekvaatselt riski, et Kreeka võib rahaga kitsikusse sattuda enne detsembris toimuma pidavat referendumit. Kõrgem risk võrdub kõrgema tootluse nõudmisega.

Aktsiaturud suutsid aga tsirkuse korraldada. Eile hommikupoole langesid Euroopa aktsiaturud - eks ikka selle Kreeka tragöödia tõttu. Siis aga levis vaade, et ehk kukub Kreeka valitsus. Ja lahti läks hoogne spekuleerimine, mis viis aktsiaturud üles. Kui Kreeka valitsus kukub, siis ju referendumit ei tule! Kui referendumit ei tule, kahaneb Kreeka valitsuse viivitamatu maksejõuetuse risk. Ka võidaks siis ju välja maksta abiosa - kuigi mis valitsusele ja millised on nende vaated? Hea küll, siin on palju agasid, kuid omamoodi kummaliselt suutis turg sellega kaasa minna. Tavaliselt kipub valitsuse umbusalduse või tegeliku kukkumise korral aktsiaturg pigem reageerima negatiivselt, sest kasvab ju ebakindlus! Seekord aga leiti, et eeldatav stsenaarium referendumi "jah" või "ei" teemal on nii kohutav, et ehk uus ootamatu stsenaarium ei pruugi nõnda hull olla.

Uus päev, uus spekulatsioon. Eile toimus G20 kohtumine, eks täna võivad tuge mõjutada juba sealsed vaated. Isegi kui euroala liidrid ehk suutsid mingi lahenduse moodi asja kokku klopsida, tõmbas Kreeka peaminister sellele juba eos vee peale.