Rikaste TOPi 10. mees: mu äri pole utoopiline

03. november 2011, 07:47

Eesti rikaste edetabeli kümnes mees Igor Izraeljan alustas Peterburi lähedal suure kinnisvaraarendusega. Elamispindade kõrge hinna tõttu peavad sealsed eksperdid projekti utoopiliseks.

Vineeri- ja parketitootja Izraeljan kavatseb ehitada tsaaride suveresidentsi Petrodvoretsi lähedale küla kolme kuni viie tuhande elaniku jaoks: 142 elamut ja 99 kolme-neljakorruselist kortermaja. Plaanis on rajada ka teed, trassid, puhastusjaamad, alajaam, kool, lasteaed, pood, spordirajatised jms. 120 miljoni eurone projekt soovitakse lõpetada 2015. aastal, aga juba ülejärgmisel aastal teenida investeeringud tasa.

Raha teenib arendaja eramute, korterite ja kruntide müügiga ehituse etapist alates. Mõned korterid on broneeritud: hinnaks 49 000 rubla ehk 1160 eurot korteri ruutmeeter ja 59 000 rubla (1395 eurot) eramu ruutmeeter.

Enamik lehega vestelnud Venemaa kinnisvarafirmadest peavad Izraeljani projekti utoopiliseks, kuna selliste hindadega kortereid ja eramaju ei osta keegi. "49 000 rubla ruutmeeter? Sellise raha eest saab juba Peterburis korteri. Ei kujuta ette, kes sinna sõidab," ütles kinnisvarafirma Aleksandr Nedvižimost uusarenduste direktor Dmitri Anikejev.

Tema sõnul on miinuseks infrastruktuuri puudumine, näiteks kooli ehitus läheb maksma pool miljardit rubla ehk 12 mln eurot. "Et kool ennast ära tasuks, peavad nad alguses eramud maha müüma," lisas Anikejev.

"Kui vaadata asukohta, siis sellise hinnaga väiksed kortermajad ei leia ostjat," on veendunud firma Adverks - Zagorodnaja nedvižimost direktor Stanislav Azatski. "Täna on hind ikka veel otsustav. Rajoon - isegi koos väidetava infrastruktuuri ja kommunikatsioonidega - ei ole just kõige populaarsem väikeste kortermajade ehitamise seisukohast," rääkis ta.

Täna tahab ostja enne kinnisvara oma silmaga üle vaadata ning projektid, kus klient ei näe, mida ostab, jäävad Azatski ütlusel sageli toppama.

Firma Astera eliitkinnisvara osakonna juhataja Anna Brun sõnul on eriti raske müüa kortereid väikestes lukskorteritega majades. Enne köitsid linnast väljas asuvad korterid hinnaga - nad võisid olla kuni 25% odavamad kui Peterburis, kuid pärast kriisi vahe kahanes, märkis ta.

Konkureeriva projekti Kivenappa müügiosakonna juhataja Dmitri Blagoderov ütles, et linnaväline kallis kinnisvara pole nõutud, sest rikkad on endale majad juba ostnud. "Linnaväline kinnisvara peab olema odav, siis on lihtsam laenu saada," ütles ta.

Igor Izraeljan tõrjub kriitikat. "Kes väidavad, et meil on liiga kõrged hinnad, on ebakompetentsed. Me uurisime analoogseid projekte Venemaal ning meie hinnad on 80-90% nende projektide hinnast," väitis ta.

"Praegu tuuakse mitmeid olulisi riigiasutusi Moskvast Peterburi ja nende töötajad pole sugugi vaesed inimesed, samuti loodame oma klientide seas näha edukate ettevõtete noori juhtivtöötajaid," on ta varem Eesti Päevalehele öelnud.

Vanino projekti juhi, Technomar & Adremile kuuluva Tasmo Ärigrupi ASi juhatuse esimehe Deniss Västriku sõnul on sihtgrupiks keskklass, kes Venemaal on rikkam Eesti keskklassi esindajast. "Leningradi oblastis eramukülasid praktiliselt ei ole. Selleks on ka põhjus: Venemaal kehtivad imelikud ehitusnormid, mis ei tee vahet, kas maja on üheksakorruseline või kolmekorruseline. See tähendab, kui sa tahad ehitada väikest kortermaja, pead täitma kõiki üheksakorruselise maja norme. See on aga lisakulu," selgitas ta.

Projekti eeliseks nimetas Västrik kulude optimeerimist. "Kui näiteks ostad 15% kallima akna kui konkurendid, kuid selle energiasäästlikus on kaks korda kõrgem - nii võib lõppkokkuvõttes tulla kasumlik projekt," märkis ta.

60 hektari suuruse krundi Vanino rajoonis ostis Izraeljanile kuuluva Technomar & Adrem ASi Vene tütarfirma Tareal neli aastat tagasi. Projekti maksumus on 120 miljonit eurot, finantseerimisallikas laenuraha. "Pangad ei riski millegagi. Nemad andsid raha meie äri arendamiseks Eestis oleva kinnisvara tagatisel," selgitas Västrik.

Igor Izraeljani kinnitusel vaatab ta kaugemale tulevikku. "Projekte on võimalik laiendada, ning kui see juhtub, lõppeb ehitus mitte nelja, vaid 10 või 15 aasta pärast. Ka investeeringud on siis mitte 120, vaid 200 miljonit eurot," selgitas ta. Pärast linnaosa valmimist kavatseb Izraeljan jätkata selle haldamist, teenides kommunikatsioonide ekspluateerimisest.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. November 2011, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing