Kreeka asub looma vahevalitsust

Uus valitsus, mis suudaks kindlustada Kreeka parlamendi toetuse euroala valitsusjuhtide tippkohtumisel oktoobri lõpus Kreekale kokku lepitud abipaketile ning mis asuks ette valmistama uusi valimisi.

Tõenäoliselt moodustaksid uue koalitsiooni seni võimul olnud sotsiaaldemokraatlik partei Pasok ning paremäärmuslik partei Laos koos grupi paremtsentristlike saadikutega, kirjutas Wall Street Journal. Vahevalitsus jääks ametisse veebruari lõpuni, mil toimuksid uued valimised, ütles rahandusminister Evangelos Venizelos. Peamine opositsioonipartei Uus Demokraatia, mis nõudis kohe uute valimiste korraldamist, keeldus osalemast.

Täna keskpäeval kohtub George Papandreou Kreeka presidendi Karolos Papouliasega, et arutada vahevalitsuse moodustamist. Uue valitsuse võimaliku juhikandidaadina on nimetatud Evangelos Venizelost, kuid oma kandidaadi võib esitada ka Laos.

Vahevalitsuse loomisega püüab Kreeka ära hoida riigi rahanduse järsku krahhi, pankrotti ja eurost väljakukkumist, mis lõppeval nädalal näis järjest tõenäolisema stsenaariumina, kui Papandreou teatas ootamatult kavast abipakett referendumile panna. Euroala liidrid esitasid seepeale Kreekale ultimaatumi - Kreeka kas jätkab abiprogrammi elluviimist või peab rahaliidust lahkuma ega saa enam abilaenudest sentigi.

Vahevalitsuse ülesanne on olukord riigis stabiliseerida ning kindlustada Kreekale uus 130 miljardi euro suurune abipakett, milles euroala liidrid läinud kuul kokku leppisid. Samuti uue 8 mld euro suuruse laenuosa väljamaksmine mullu Kreekale eraldatud abipaketist, mille Saksamaa kantsler Angela Merkela ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Kreeka referendumiplaanide peale külmutasid. Uuel nädalal arutavad seda euroala rahandusministrid. Raha jätkub Kreeka valitsusel detsembri keskpaigani.

Samuti tuleb uuel valitsusel heaks kiita rangete kärbetega 2012. a eelarve ja struktuurireformid ning jõuda erasektori laenuandjatega kokkuleppele Kreeka võlgade 50%ses kärpes.

Kui Kreeka poliitilist konsensust IMFi ja ELi abiprogrammi elluviimiseks ei saavuta, riskib riik abilaenudest ilma jääda ning pankrotti minna, millel oleksid rängad tagajärjed rahaliidule, globaalsele finantssüsteemile ning maailma majandusele.

Kreeka näib olevat küll kuristiku servalt tagasi astunud, kuid lõppev tormiline nädal kõigutas taas tugevalt usaldust Euroopa võimesse võlakriisiga toime tulla ning teisi euroala riike – eelkõige Itaaliat – kriisi leviku eest kaitsta.

Kreeka peaministrile George Papandreoule annab usaldushääletuse võitmine samas võimaluse väärikalt oma ametist lahkuda. „See on Papandreou väljumisstrateegia,“ ütles konsultatsioonifirma Control Risks analüütik David Lea. „See on katse väärikalt lahkuda.“