Hingav ja kordumatu savivärv

Britta Kongo 07. november 2011, 00:00

Loodusliku ja ainulaadse pinna saab koduseinale luua savivärvide abiga.

Savivärv on pintsliga kergesti paigaldatav seina- ja laevärv, mis koosneb savist ja liivast. Peale nende komponentide on värvi koostises ka tärklis. Seega on tegu naturaalse tootega.

Materjalile annavad värvuse looduslikud savid, mida saab naturaalsete pigmentidega toonida. Kõik toonid on tänu savile pehmed ja mahedad ning kvartsliiv annab õrna sädeluse.

Veega kokkupuudet ei armasta. Materjali peamine eripära on suur difuussus ehk võime veeauru läbi lasta. Värv on väga hea katvusega ja seda võib üle värvida.

Meeles tuleks aga pidada, et niisugune värv ei ole mõeldud pidevaks kokkupuuteks veega ega sobi koormust saavatele seintele.

Üldjoontes on tegemist hea nakkuvusega mati struktuurvärviga, mis sobib savikrohvile, betoonile, kipsplaadile ning mineraalsetele krohvidele.

Aluspind peab olema ühtlaselt imav, kuiv, puhas ning tolmu- ja rasvavaba. Kui aluspind on värviga kaetud, tuleb alati katsetada, kas savivärv selle külge nakkub. Vajadusel peab pinda kas karestama, selle üle kruntima või üle pahteldama.

Savivärv on oma olemuselt pulber, millele tuleb lisada vaid puhast külma vett ning soovi korral värvilisi pigmente. Komponendid tuleb omavahel ühtlaseks massiks segada ning 30 minutit seista lasta. Seejärel võibki töö alata. Värv kantakse pinnale kahe kihina.

Suunatud valgus paneb kvartsliiva sädelema. Sileda pinna puhul tasub kokku segada paks värv, sest siis on pinda ühtlaselt värviga katta kergem.

Kui aluspind on savikrohv, tuleb see eelnevalt korralikult kaseiinkrundiga katta ning seejärel vedelapoolse seguga üle värvida.

Kui teine kiht on korralikult kuivanud, siis võib niiske pintsliga kogu pinna kergelt üle tõmmata. Selle tulemusena hakkab kvartsliiv värvi sees kergelt helkima.

Kui on soov saada lausa sätendav pind, siis tuleb valgusvihk seinale suunata - see lööb pinna eriti kaunilt särama.

Iga sein tuleb alati omanäoline ja natuke erinev, kuna pintsli- ja käejäljed jäävad näha. Seega on iga pind nagu omaette kunstitöö.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing