Uudised
Sirje Rank
6. november 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IMF võtab Itaalia käendusele

Ilmselt juba sel nädalal saabuvad Rooma IMFi ja Euroopa Komisjoni vaatlejad, kes hakkavad jälgima Itaalia majanduskasvu kiirendavate reformide ning võlakoormat vähendavate kokkuhoiumeetmete elluviimist. Peaminister Silvio Berlusconi valitsuse enda võimekusse turgudel usku ei ole.

Reedel kerkisid Itaalia võlakirjade tootlused euro käibeoleku aja uuele rekordile, 6,4%-le, ehk ohtlikult lähedale tasemele, kus Kreeka, Portugal ja Iirimaa olid sunnitud välisabi paluma. Itaaliat aidata, mis on ise oluline panustaja euroala päästefondi, praegused abimehhanismid ei suuda.

Itaalia võlakoorem on 1,9 triljonit eurot, mis jääb maailmas alla vaid USA-le ja Jaapanile.

Nii otsustas Itaalia riiki "kutsuda" IMFi vaatlejad, ütles reedel Silvio Berlusconi. "Seda pole keegi meile peale sundinud, ma ise taotlesime seda," toonitas Berlusconi, väites, et investorite pagemine Itaalia võlakirjadest on kõigest "ajutine trend".

IMFi raha Itaalia ei taha. Fondi pakutud ennetava abilaenu lükkas Berlusconi aga tagasi. "Itaalia ei vaja seda praegu," teatas ta.

IMFi jaoks on tegemist pretsedenditu sammuga, kus "käendusele" võetakse riik väljaspool abiprogrammi. Ühtlasi on see Itaalia vankuva ja kriisisdest räsitud valitsuse kõrval umbusu märk ka Euroopa Liidu institutsioonide vastu, mille järelevalvest turgudele ei piisa.

Sisuliselt nagu "troika" Kreekas, hakkab IMF nüüd avaldama kvartaliaruandeid ka Itaalia kohta.

Itaalia reforme vajab kogu euroala. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul saab Itaalia hindamisel aluseks kiri, mille Berlusconi läinud kuul euroala liidrite tippkohtumisele läkitas ning milles ta tõi välja valitsuse reformiplaanid. "Minu silmis on see tunnistus sellest, kui oluline on Itaalia reformiprotsess riigi enda ja euroala jaoks tervikuna," ütles Barroso.

Itaalia opositsioon aga haaras sellest kui järjekordsest alandusest, mille on riigile kaela tõmmanud Berlusconi suutmatus riiki valitseda.

Laupäeval toimus Roomas suurima opositsioonipartei korraldusel tuhandeid inimesi tänavaile toonud meeleavaldus, kus nõuti peaministri tagasiastumist. Eelnevatel päevadel pidas riigi president Giorgio Napolitano parteidega konsultatsioone võimalike valitsusalternatiivide üle. Olukorda raskendab opositsiooni killustatus. Paljud eelistaks nn tehnokraatide valitsust, mis ebapopulaarsed reformid ellu viiks.

Berlusconi teatas nädalavahetusel taas, et ei kavatse tagasi astuda. Samas on mäss peaministri enda parteis, kust kaks liiget läinud nädalal lahkus ja pool tosinat liiget esitas petitsiooni teotvõimelise kriisivalitsuse loomiseks, jätnud võimuliidu parlamendis selge enamuseta. Nii võib homne rutiinne hääletus 2010. a eelarve täitmise üle kujuneda valitsusele otsustavaks proovikiviks.

Reformid ainult paberil. Kokku on Itaalia valitsus suvest alates säästumeetmeid lubanud ca 100 miljardi euro ulatuses. Reformikava keskmes on riigivara müük, tööturu ja pensionisüsteemi reformid ning riigi konkurentsivõime parandamine. Paraku on mitu reformi peaministri agendas olnud juba kaks kümnendit.

Tuleval aastal tuleb Itaalial refinantseerida laene 300 miljardi euro väärtuses. Praegu on Itaalia laenukulusid aidanud vaos hoida (ehkki suurema eduta) Euroopa Keskpanga tugiostud - augusti algusest saadik on keskpank oma bilanssi võtnud ca 100 miljardi euro väärtuses peamiselt Itaalia ja Hispaania võlakirju.

Läinud nädalal toonitas keskpanga uus juht Mario Draghi, et tugiostud saavad olla vaid ajutised ja piiratud - välise interventsiooni asemel tagab püsiva lahenduse vaid valitsuse enda poliitika ja reformid.

Täna hakkavad euroala rahandusministrid uuesti arutama euroala päästefondi EFSF võimendamise viise. Läinud nädala G20 kohtumisele pandud lootused ei kandnud vilja.

"Selliseid riike peaaegu ei ole, mis oleksid juba öelnud, et on valmis EFSFiga koostööd tegema," tunnistas Saksamaa kantsler Angela Merkel pärast Cannes'i tippkohtumist.

Midagi konkreetset ei selgunud seal ka IMFi abi osas.

Läinud kolmapäeval oli EFSF sunnitud edasi lükkama kavandatud võlakirjamüügi, kuna turud vappusid Kreeka referendumišokist. Invesorite usalduse kaotust EFSF endale aga lubada ei või.