Kinnisvara oksjonid kolivad internetti

Kuigi info riigimaade ja pankrotivarade müügist ning kohtutäiturite enampakkumistest on ammu internetti kolinud, peab enamjuhul siiski kinnisvara ostuks kuhugi minema. Teed rajavad maa-amet ja haamer.net. mille korraldatud enampakkumistest osavõtmiseks piisab internetiseeritud raalist.

Haamer.neti haldava Oksjoni Korralduse OÜ üks omanik Sven Tiirusson on veendunud, et enampakkumise internetti kolimine muudab selle läbipaistvamaks, võimaldab rohkematel inimestel osaleda ja seetõttu saab ka parema hinna. 2007. aastal kindlustuste avariiliste sõidukite oksjonitega alustanud Tiirusson tõi näite: "Tuttav ostis riigiettevõtte korraldatud kirjalikult oksjonilt auto 3750 euroga ning pani selle Haamer.neti müüki ja sai sealt 6250 eurot."

Ta pole rahul ka sellega, et suulisel enampakkumisel võivad huvilised kohtudes enne ametliku pakkumise tegemist omavahel hinnas kokku leppida ja kahju kannatab kinnisvara omanik, kes peab selle odavat käest andma. "Püüame olukorda parandada, et tuua oksjonid nelja seina vahelt avalikult internetti. Kõik inimesed saavad vabalt jälgida enampakkumise kulgu ja igasugune vusserdamine on väga raske," ütles Tiirusson.

"Iga päev toimub erinevas Eesti paigus samaaegselt mitmeid enampakkumisi," ütles Tiirusson. "Ka kinnisvaraga tegelevatel ettevõtetel ja isikutel muutub elu lihtsamaks. Kui seni tuli saata volitustega isik kohapeale osalema, saab otsustaja nüüd ise suvalises maailma internetiseeritud punktis pakkumised teha," rääkis Tiirusson, tuues näiteks, et haamer.net-is müüs pankrotihaldur elamu 3,3mln krooni eest, mille ostis Bermudast pakkumise teinud inimene.

Maa-amet tegi endale ise elektroonse enapakkumiste keskkonna. Maa-ameti peadirektori asetäitja kt Anne Toom ütles: "Esimene elektrooniline oksjon toimus 19.07.2010. Idee hakata müüma maid internetikeskkonna kaudu tekkis juba mitu aastat varem."

Elektrooniliste süsteem kiirendab oksjonipidamist oluliselt. "Protokollid koostatakse süsteemis automaatselt ning isikutel on võimalik reaalajas saada tulemus teada ilma, et nad peaksid tulema oksjonile füüsiliselt kohale. Kui seni toimunud kirjalikel pakkumistel oli võimalik esitada vaid üks "pime" pakkumine, siis elektroonilises oksjonikeskkonnas on ostjatel võimalik jälgida reaalajas müüdava objekti hinda ning teha piiramatul arvul pakkumisi," selgitas Toom.

Maa-amet paneb veebioksjonile maad, mis kirjalikul enampakkumisel kaubaks ei lähe. "Maaüksused, mis elektroonilisse keskkonda müüki pannakse, on vähemalt korra juba kirjalikul enampakkumisel müügis olnud. Seetõttu ei ole pakkumiste arvud omavahel võrreldavad. Müüme palju selliseid maaüksusi, mille ostmiseks on teatud isikutel eelisõigus, mille kasutamise võimalus oleneb muuhulgas ka oksjonil osalemisest. Tihtipeale on eelisostuõigus maapiirkondades elavatel inimestel, kellel ei pruugi olla võimalusi ja oskusi teha pakkumisi läbi elektroonilise müügikeskkonna," selgitas Toom.

"Elektroonilistel enampakkumistel olnud osalejaid vähem. Näiteks 2011. aastal on pakkumised tehtud kirjalikel enampakkumistel 78 %-le maadest ning elektroonilise enampakkumise korral 32%-le," tõi Toom siiski mõned numbrid välja.

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts müügijuhi Märt Mäe sõnul internetioksjoneid ei kasuta. "RKAS ei ole siiani ühtegi müüki internetioksjoni kaudu teinud. Oleme seda kaalunud ja katsetasime ka ühe objekti müümist kuid soovitud tulemust see ei andnud," lisas ta. Samuti leiab Tallinna linnavalitus, et kirjalik enampakkumine on optimaalne viis kinnisvara müügiks ja internetioksjoni võimalust nad kaalunud pole, vahendas Raepressi esindaja Toomas Pirn.

Enampakkumiste info on koondunud internetti. LMV kinnisvara kirjutab oma blogis, et kohtutäiturite praktika ei võimalda osaleda enampakkumistel 30% Eesti elanikest, sest oksjoni info on kolinud ainult veebi. LVM Kinnisvara Maakler Ingmar Saksing kirjutas, et kuivõrd ligi kolmandikul leibkondadest selline võimalus puudub, ei taga selliselt läbiviidav enampakkumine ka parimat pakkumist.

"Ma olen täiesti kindel, et vähemalt ühel leibkonna liikmel on tänapäeval võimalik internetti kasutada ja koduse internetiühenduse olemasolu ostusoovi korral takistuseks ei saa. Alati on võimalik minna kohtutäituri büroosse, kus teda abistatakse ning ta saab oma pakkumise seal registreerida," ütles Tiirusson.

"Tegelikult internetis võiks kinnisvara oksjoneid korraldada, kui see tooks rohkem pakkumisi," ütles Saksing Äripäevale. Ta pole rahul sellega, et inimesi ei informeerita muudes kanalites oksjoni toimumisest piisavalt. "Kui kodus pole internetti, siis inimene ei saa teada, et millal tasub minna avalikku internetipunkti enampakkumist tegema."

Internetioksjonite reklaam paberlehte. Kohtutäiturite kuulutused ilmuvad paberkandjal Kuldses Börsis ja enamusele loetamatult pisikeses kirjas. "Need teated peaks avaldama maakonna enimlevinud lehes. Näiteks Meie Maa ja Pärnu Postimees. Kuid tahetakse kulusid kokku hoida. Kohtutäiturid saavad arvestatava tasu, et saada pakkumiselt parim võimalik hind. Samas kinnisvaramaaklerid kulutava mitu korda rohkem, et saada objektile atraktiivne pakkumine," lisas ta.

Eeskujuks tõi ta suuremate objektide müügi ja Riigi Kinnisvara ASi, mis pidevalt annab enampakkumistest teada ka Äripäeva külgedel, mida paljud näevad. "Enampakkumised ei tohi olla ainult elektroonilised. Paralleelne tegevus peaks olema kohustuslik, et antakse võimalus kõigile osaleda," lisas Saksing.

Tiirusson ei pea mõistlikuks enampakkumiste avaldamist maakonnalehtedes, sest juba nende maht on selleks liiga suur. Pigem näeb ta, et informeeritakse inimesi paberkandjal sellest, kust veebist enampakkumiste infot leida. "Oleme nii ise teinud ja see toob osalejaid."

"Oma statistikat vaadates on populaarsematel oksjonitel virtuaalses oksjonisaalis jälgijaid olnud üle 200 inimese korraga. Igaühel neist pakkumise tegemise võimalus mõne vaid kliki kaugusel," lisas Haamer.net-i eestvedaja. Saksingul oleks hea meel, kui kinnisvara enampakkumised niipalju huvilisi kohale meelitaks.

Enampakkumiste keskkond alustas kindlustuste avariiliste autodega. Seni käis oksjonite tegemine nii, et iga laupäeva hommikul tulid inimesed müügiplatsile kokku ja oksjon peeti suuliselt. Hinnad ainult ei tahtnud aga väga alghindadest kõrgemale minna: palju lepiti kokku ja kui kohale ei läinud, võisid sellestki ilma jääda. Võeti küll telefoni teel ka pakkumisi vastu, aga see ei tundunud ka osalejatele usaldusväärne, alati oli kahtlusi, et korraldaja ise üritab hinda tõsta.

Kui lõpuks esimene internetioksjon välja kuulututati, oli kõhklusi ka platsiomanikel endal ja ega ostjad väga rõõmsad olnud. Esimesed oksjonid toimusidki nii, et kohapeale oli arvuti üles seatud ja oksjonipidaja sisestas ka saalist tulnud pakkumised internetioksjonitele. Kahe kuu pärast käisid juba üksikud inimesed kohapeal, poole aasta pärast ei käinud enam keegi.

Internetis enampakkumiste korraldamiseks on mitmeid põhjuseid. Peamine on soov vähendada ukse taga sõlmitud kokkuleppeid ja saada objekti eest parem hind. Lisaks on Pärnu piirkond suur. Siia kuuluvad saared nagu Hiiumaa. Kärdla inimesel on keeruline kindlal kuupäeval Pärnusse pakkumist tegema tulla, lisaks pole veel ju kindel, kas oksjoni võidad. Tavaliste oksjonite korraldamine on töömahukas, nende toimumise ajal pidin kindlasti alati kohapeal olema ega saanud millegi muuga tegeleda. Pidin ootama, ehk keegi tuleb, vahest ei tulnud kedagi.

Seni on isiklik kogemus küll selline, et hind oksjonitüübist ei sõltu. Kui objekt meeldib ja sobib ning hind on vastuvõetav, siis ostetakse ära. Viimase kuu jooksul on oksjonitel pakkujaid, kes ei ole saanud enampakkumise toimumise ajal Eestis olla. Hiljutigi helistas isik, kes on teenistuslähetusel välisriigis, kuid kellel on huvi objekt osta. Tutvustasin talle võimalusi ja ta lubas kindlasti pakkumise teha.

2006. aastast jooksevad enampakkumiste kuulutused ka Kuldse Börsi paberlehes, mis on suur kulu, kuid seni olen kuulnud vaid, et 1-2 ostjat on sealt enampakkumise info leidnud. Enampakkumiste maht on suur, kiri väike. Avaldan enampakkumiste infot ka City24.ee-s ja Varad.ee-s, kus see jõuab massidesse kiiremini.

Pean ütlema, et viis aastat tagas osalesid oksjonitel pigem kinnisvara inimesed ja spekulandid. Praeguseks on suurem osa ostjatest tavainimesed, kes investeerivad kodu rajamisse, või ettevõtted, kes laienevad. Turg on loonud olukorra, kus otsitakse soodsamat sobivat kinnisvara ja kartus, et täitur juurest ostetud varadel on paha maine, on kadumas.