Olympic pani osa raha kulda

Olympic EG finantsjuht Madis Jääger selgitas, et vastavalt selle aasta juunis kinnitatud kasiinofirma valuutariskide juhtimise põhimõtetele on nad valuutariskide juhtimiseks ostnud investeerimiskulda. Ta tunnistas, et kulda paigutatud summa jäi 6-8 miljoni euro vahele.

Karu: aktsionäride huve teeniv otsus. Olympic EG suuromaniku Armin Karu sõnul on kulda investeerimine mõistlik ja aktsionäridele kasulik tehing. "Tõepoolest paigutasime kolmandas kvartalis osa OEG vabadest vahenditest investeerimiskulda. Otsuse tegemisel lähtusime OEG üldisest investeerimispoliitikast ning leidsime, et globaalse majanduse ja finantsturgude praeguses olukorras on ühe osa vabade vahendite paigutamine investeerimiskulda mõistlik ning aktsionäride huve teeniv otsus," selgitas Karu. "Investeerimiskuld on piisavalt likviidne selleks, et sellesse investeeritud vahendid vabastada kohe, kui tekib vajadus uuteks investeeringuteks OEG põhitegevusse."

Võrdne 200 kilo kullaga. Äripäeva arvutuste kohaselt võib Olympic EG soetatud kulla kogus arvestades kolmandas kvartalis olnud väärismetalli keskmist hinda, 1700 USA dollarit untsi kohta, küündida 200 kilogrammini. See on pea sama palju kui Eesti Panga või Tavidi kullavaru.

Jaanipäeva paiku nimetas valuutavahendaja ja kullaäriga tegelev Tavid, et nende kullavarud on kasvanud 420 kilogrammini. Eesti Panga septembrikuise bilansi alusel on keskpangal kulda ligi 10 miljoni euro eest.

"Olen kohtunud OEG juhtkonnaga ja arutanud nende vabade vahendite kulda paigutamise võimalusi. Minu andmetel otsustasid nad seekord osta elektroonilist kulda ja seda on mõistlik teha rahvusvaheliste pankade kaudu," lausus Tavidi suuromanik Alar Tamming.

Jääger ei soovinud täpsustada, kus reaalselt kulda hoitakse, vaid märkis, et sellelaadseid tehinguid on võimalik teha mitmel pool maailmas, nt Šveitsis, Suurbritannias, USAs jne.

Investoritel muretsemiseks põhjust olla ei tohiks, kuna Olympic EG ei ole kaugeltki mitte kogu vaba raha kulda investeerinud. Septembri lõpu seisuga oli kasiinofirmal kullaga kokku vabasid vahendeid umbes 45 miljoni euro eest.

Olympicu väikeaktsionär Raivo Vare jääb teemat kommenteerides napisõnaliseks. "See on management'i küsimus. Kui nad niimoodi otsustasid, ju siis oli põhjust. Mina seda ei kommenteeri," ütles ta. Teda Olympicu vaba raha selline paigutus ei häiri ning ta leidis, et ilmselt oli see ettevõtte poolt vaadates riskide maandamiseks mõistlik tegu. Küsimusele, kas see tehing temas usaldust või huvi Olympicu aktsia vastu tõstaks, vastas ta eitavalt. Äripäevaga vestelnud kolm väikeaktsionäri ei soovinud kulla teemal mingit kommentaari anda.

Samuti Olympicu aktsiaid omav Gunnar Kobin ütles, et Armin Karu on kibe käsi ja tema Karu otsustes ei kahtle. "Sellises ulatuses vaba raha tuleb mingil kombel investeerida, et kapitali inflatsiooni vastu kaitsta, ja kuld on üks võimalus," ütles ta ning lisas, et seda, kas just parim otsus, ta hinnata ei oska. "Pean tunnistama, et investorina ma ei saa selle vara väärtusest aru ja seetõttu eelistan ise varasid, mida ma paremini mõistan."

Väikeaktsionär Henrik Igasta sõnul on kuld suhteliselt spekulatiivne kaup. "Ma ei tea lähemalt, mis on nende lühiajaline vahendite paigutamise strateegia, aga selge on see, et rahaturult praegu mõistlikku tootlust vabale rahale hästi teenida ei saa," rääkis ta.

Igasta sõnul võiks vaba raha investeerimine olla nagu korv, mis sisaldab erinevaid tooteid. Investeeritud 6-8 miljonit eurot on Igasta sõnul päris arvestatav hulk Olympicu vabast rahast.

Oluline on Olympicu eesseisvate aastate taktika. Hoopis olulisem küsimus on Igasta jaoks see, kuidas Olympic end lähiajal positsioneerib ja milline saab olema nende taktika. "Tõenäoliselt on nende ambitsioon kasvada, aga selge on ka see, et praegusel ajal panna raha uutele turgudele, mida hästi ei tunne, arvestades, milline ebakindlus on maailmas, tekitab tunde, et võib-olla pole kõige õigem aeg seda emotsionaalselt teha," arutles Igasta ja lisas: "Kuigi loogiliselt võttes tihtipeale kriisi ajal tehtud investeeringud osutuvad kõige edukamaks. Kuidas edasi, on küsimus, mis minu arvates ootab vastust."

Elektroonilise kulla puhul on ost seotud nn kolmanda osapoole riskiga ehk tegemist on ikkagi kellegi kohustuse ja lubadusega see elektrooniline vara säilitada ja kullana tagasi osta. Kui tegemist on suhteliselt lühiajalise tehinguga, siis on see mõistlik otsus, pikaajalisel investeerimisel on vara säilimise huvides kasulik osta füüsilist kulda.

Minu arvates on tegu väga hea investeerimisotsusega ja kuigi seda ei tehtud Tavidi kaudu, kaalun tõsiselt Olympicu aktsiate suuremas koguses ostmist, sest firma usaldusväärsus on tõusnud minu jaoks AAA reitingu tasemele.

Kulda investeerimise puhul on tunda ettevõtjate arvamuste polariseerumist. On ettevõtjaid, kes peavad kulda tavaliseks metalliks ja investeerimist sellesse mõttetuks, ja on investoreid, kes peavad kulda rahaks. Minu kogemus näitab, et esimese seisukoha omanikud on firmad, kelle äri põhineb laenamisel ja kelle võlakoormus võib ületada reaalvarasid, ja teise seisukoha omanikud, kes ka reaalselt on suutnud kasumit teenida ja kelle kasum ei lähe pankadele intresside maksmiseks."

Eks tänane börsipäev annab selgust, kuidas Olympic EG investorid suhtuvad sellesse, et osa nende vaba raha, mida võiks kasutada investeeringuteks või dividendide maksmiseks, on suunatud otse kulda. Iseenesest mingit paanikat tulla ei tohiks, kuna kasiinofirma jaoks pole tegemist väga suure summaga (kuuendik vaba raha varust) ning kuld on kogunud viimasel ajal ka siin kõvasti poolehoidjad.

Samas on investeerimisotsus siiski piisavalt üllatuslik, tavaliselt paigutavad ettevõtted oma likviidseid vahendeid peale tähtajaliste kontode pigem võlakirjadesse või rahaturufondidesse. Eriti avalikud börsifirmad, kel suur hulk investoreid, kelle arvamusega peab arvestama. Arvan, et Olympic võtab oma kullainvesteeringut kui nn kindlustuskaitset maailmas jätkuvalt toimuda võivate kriiside vastu. Endal on mul seda lihtsam mõista, kuna ka ise ostsin juba 2007.-2008. aastal kulda ja veidi ka hõbedat.