IMF võtab Itaalia käendusele

Ilmselt juba sel nädalal saabuvad Rooma IMFi ja Euroopa Komisjoni vaatlejad, kes hakkavad jälgima Itaalia majanduskasvu kiirendavate reformide ning võlakoormat vähendavate kokkuhoiumeetmete elluviimist. Peaminister Silvio Berlusconi valitsuse enda võimekusse turgudel usku ei ole.

Reedel kerkisid Itaalia võlakirjade tootlused euro käibeoleku aja uuele rekordile, 6,4%-le ehk ohtlikult lähedale tasemele, kus Kreeka, Portugal ja Iirimaa olid sunnitud välisabi paluma. Praegused abimehhanismid ei suuda aidata Itaaliat, mis on ise oluline panustaja euroala päästefondi.

Nii otsustas Itaalia riiki "kutsuda" IMFi vaatlejad, ütles reedel Silvio Berlusconi."Seda pole keegi meile peale sundinud, ma ise taotlesime seda," toonitas Berlusconi, väites, et investorite pagemine Itaalia võlakirjadest on kõigest "ajutine trend". IMFi juhi Christine Lagarde'i sõnul sõbralikku survet siiski oli. Fondi pakutud ennetava abilaenu lükkas Berlusconi tagasi.  "Itaalia ei vaja seda praegu," teatas ta.

IMFi jaoks on tegemist pretsedenditu sammuga, kus "käendusele" võetakse riik väljaspool abiprogrammi. Ühtlasi on see Itaalia vankuva ja kriisidest räsitud valitsuse kõrval umbusu märk ka Euroopa Liidu institutsioonide vastu, mille järelevalvest turgudele ei piisa. Sisuliselt nagu "troika" Kreekas, hakkab IMF nüüd avaldama kvartaliaruandeid ka Itaalia kohta.

Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul saab Itaalia hindamisel aluseks kiri, mille Berlusconi eelmisel kuul euroala liidrite tippkohtumisele läkitas ning milles ta tõi välja valitsuse reformiplaanid. "Minu silmis on see tunnistus sellest, kui oluline on Itaalia reformiprotsess riigi enda ja euroala jaoks tervikuna," ütles Barroso.

Itaalia opsitsioon  aga haaras sellest kui järjekordsest alandusest, mille on riigile kaela tõmmanud Berlusconi suutmatus riiki valitseda. Laupäeval toimus Roomas suurima opositsioonipartei korraldusel tuhandeid inimesi tänavaile toonud meeleavaldus, kus nõuti peaministri tagasiastumist. Eelnevatel päevadel pidas riigi president Giorgio Napolitano parteidega konsultatsioone võimalike valitsusalternatiivide üle. Olukorda raskendab opositsiooni killustatus. Paljud eelistaks nn tehnokraatide valitsust, mis ebapopulaarsed reformid ellu viiks.

Berlusconi teatas nädalavahetusel taas, et ei kavatse tagasi astuda. Samas on mäss peaministri enda parteis, kust kaks liiget läinud nädalal lahkus ja pool tosinat liiget esitas petitsiooni teovõimelise kriisivalitsuse loomiseks, jätnud võimuliidu parlamendis selge enamuseta. Nii võib homne rutiinne hääletus 2010. aasta eelarve täitmise üle kujuneda valitsusele otsustavaks proovikiviks.

Kokku on Itaalia valitsus juulist alates säästumeetmeid lubanud ca 100 miljardi euro ulatuses. Reformikava keskmes on riigivara müük, tööturu ja pensionisüsteemi reformid ning riigi konkurentsivõime parandamine. Paraku on mitmed reformid peaministri tööplaanis olnud juba kaks viimast kümnendit.

Tuleva aastal tuleb Itaalial refinantseerida 300 miljardit 1,9 triljoni euro suurusest laenukoormast, mis moodustab SKPst 120%. Praegu on Itaalia laenukulusid aidanud vaos hoida (ehkki suurema eduta) Euroopa Keskpanga tugiostud –augusti algusest saadik on keskpank oma bilanssi võtnud ca 100 miljardi euro väärtuses peamiselt Itaalia ja Hispaania võlakirju. Eelmisel nädalal toonitas keskpanga uus juht Mario Draghi, et sellised tugiostud saavad olla vaid ajutised ja piiratud mahus – välise interventsiooni asemel tagab püsiva lahenduse vaid valitsuse enda majanduse reformimise ja võlgade vähendamise poliitika.

 Euro päästefond ei leidnud investoreid

Täna hakkavad euroala rahandusministrid taas arutama euroala päästefondi EFSF võimendamise viise. Läinud nädala G20 kohtumisele pandud lootused ei kandnud vilja. "Selliseid riike peaaegu ei ole, mis oleksid juba öelnud, et on valmis EFSFiga koostööd tegema," tunnistas Saksamaa kantsler Angela Merkel pärast Cannes'i tippkohtumist.

Midagi konkreetset ei selgunud seal ka IMFi võimaliku abi kohta.

Kolmapäeval oli EFSF sunnitud edasi lükkama kavandatud võlakirjamüügi, kuna turud vappusid Kreeka referendumiplaanidest. Investorite usalduse kaotust EFSF endale aga lubada ei või.