Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oktoober oli positiivne
Oktoober on börsidel kardetud kuu, kuna millegipärast on suuremad verelaskmised just oktoobris aset leidnud. Vaatamata tohutule poliittsirkusele Euroopas ja süvenenud võlakriisile kukkus ülivolatiilne kuu börsidel suhteliselt hästi välja.
Kuu nõudis mõningal määral hulljulgust, et osta aktsiaid. Investor Toomase portfell kasvas oktoobris 3,18 protsenti, 182 436 eurole.
Eriti märkimisväärne on see, et portfellis oli kuu lõpus aktsiate osakaal vaid 29 protsenti, (septembri lõpus 26 protsenti).
Parim aktsia oli Cramo, mis tõusis kuu ajaga üle 35 protsendi. Panused toorainega seotud kompaniidele tasusid end möödunud kuul ära. Naftakompanii Apache aktsia hind tõusis 24,2 protsenti, vasekaevandajate Southern Copperi oma 22,8 protsenti ja KGHM 17,9 protsenti. Teised aktsiad tõusid märksa rahulikumas tempos. Kõige väiksema tõusu tegi Royal Vopaki aktsia (pluss 3,9 protsenti).
Portfelli leidis tee ka uustulnuk. Tegemist on Briti luksuskaupade tootja Burberry aktsiaga. Pärast kuu lõppu sai aktsiat juurde ostetud. Luksuskaupade tootjad on raporteerinud tugevatest müüginumbritest. Paistab, et on tekkinud kahekihiline jaeturg. Luksuskaupade müüjad raporteerivad Euroopas korralikest tulemustest, kuna hiinlased käivad massiliselt oma vastteenitud rikkust tarbimas - ehk ostmas luksuskaupu. Tavalistele jaemüüjatele see erilist mõju ei avalda, nemad vaevlevad tarbijate kehva kindlustundega. Rikkad ei pruugi oma elustiili ka kriisi ajal eriti muuta. Muide, täitsa mõttekoht on - miks peaksid üldse rikkad inimesed Eestit turistina külastama - jätame vanalinna ja kauni looduse kõrvale. Meil ei ole luksuskauplusi. Mõni ime, et rikkad Vene turistid käivad Helsingis ja hiinlased ei tule siia - sest neil ei ole võimalik ühendada reisimist ostlemisega.
Tulevikku vaadates on selge, et Euroopa võlakriis jääb pikaks ajaks turge negatiivselt mõjutama. Ettevõtted on muutunud suhteliselt ettevaatlikuks, taas kuuleb välismaalt töötajate koondamise uudiseid. Kogu pangandussüsteem on suhteliselt kummalises olukorras. Nad ootavad kahjumite sissevõtmisi Kreekast ja samas rekapitaliseerimist.
Lisaks ähvardavad neid kiiresti jõustada plaanitavad karmimad normatiivid. Kui pangad hakkavad end optimeerima uute reeglite suhtes, on karta pankade bilansside vähendamist ning seega ei saa välistada kahanevaid laenuportfelle. Raha on majanduse veri, kui laenu ei anta enam nõnda palju, peavad ka ettevõtted, kodumajapidamised ja riigid oma eelarve koomale tõmbama - kõigile laenuraha ei jätku.
Mis on odav, võib ka halb olla. Sellele vaatamata leidub ettevõtteid, mis on finantsiliselt soliidsed ja mille tulemused on korralikud. Kui aga makroolukord tuleval aastal halveneb, siis mõjutab see ka ettevõtete tulemusi. Kas turg tõuseb või langeb, seda ei tea ette. Kui unustada hetkeks võlakriis, siis ettevõtted tegutsevad ikka edasi ning täidavad inimeste vajadusi. Suhtarvude poolest ei ole aktsiad kallid, kuid ettevõtete kasumid võivad kahaneda. Madalad suhtarvu näidud ei isoleeri neid aktsiaid kukkumisest. Nagu Jaapani börsisõna ütleb - mis on odav, võib ka halb olla.