Veokite müüginumbrid suurenevad

Jaana Pikalev 08. november 2011, 00:00

Tarbeautode müügi kasvu ning turu elavnemist oli tunda juba aasta esimeses pooles ja kesksuvel võis julgelt öelda, et selle aasta autode müüginumber on kasvanud mitu korda. Viimast seetõttu, et esimese poolaastaga oli AMTELi kogutud andmete põhjal Eestis soetatud uusi tarbeautosid peaaegu sama palju kui 2010. aastal kokku. Oktoobri lõpu seisuga on numbrid veelgi suuremad.

Müügiedu kinnitavad ka suuremad veokite müüjad Eestis. OÜ Truck Trading Estonia veokite müügijuhi Peeter Tomesti sõnul on see aasta möödunud vägagi edukalt. Ta ütles, et tänavu müüvad nad DAF veokeid üle kahe korra rohkem kui eelmisel ning ka aasta lõpp tõotab tulla vägagi töine.

Samuti kinnitas Man veokite importija Eestis OÜ Keil M.A. juhataja Margus Mängel, kelle sõnul on 2011 tervikuna positiivse arenguga aasta. "Väga madalate müügimahtudega 2009 ja 2010 on seljataga ning normaalne müügimaht hakkab taastuma," ütles ta. Ta lisas, et tänavu võib kogu raskeveokite mahuprognoos jääda 760-790 veoki kanti, see on aga 2010. aasta 356 auto kõrval märgatav tõus. Kuid Mängel tõi võrdluseks, et 790 veokit tähendab tervikuna siiski veel 2003. aasta (755 müüdud veokit - toim) taset.

Kasv hakkab hoogu maha võtma. Scania Eesti ASi juhatuse liige ning müügi- ja turundusjuht Alar Prääm nentis, et müügikasv hakkab vaikselt hoogu maha võtma.

"Kasv algas eelmise aasta viimases kvartalis ja turg on praeguseks stabiliseerunud. Käesoleva aasta turumaht suundub 2005. aasta tasemele. Kuna ajavahemikku 2006-2008 jäi buumiperiood, siis tolle aja müügimahtusid antud majanduslikus olukorras on raske eeldada. Kui majandus järske muutusi ei tee, peaks jätkuma stabiliseerumine," ütles Prääm. Kuid käesoleva aasta müüginumbreid peab Scaniagi väga edukaks. "Kogu veokiturg on oluliselt kasvanud. Lisaks turu kasvule on Scania oma turuosa kasvatanud, mistõttu on müük kokkuvõttes olnud väga hea. Lisaks võib väga rahule jääda uute busside ja kasutatud veokite müügiga," märkis Prääm.

Sarnaselt üldise turu kasvuga on ka Mercedes-Benzi raskeveokite müügis 2011. aastal toimunud tõus. "Praegu on klientidele üle antud üle 100 raskeveoki. Väga head tulemust on näidanud ka Mitsubishi kergklassi veoautod, kus omatakse turuosa üle 40%, mis suureneb aasta lõpuks veelgi," rääkis Silberauto ASi tarbesõidukite müügiosakonna juht Mart Ruus. Tema sõnul moodustab sel aastal Eestis uute raskeveokite müügist sadulautode müük üle 80%, mis on võrreldes eelmise aastaga paar protsenti enam. "Võrreldes aasta alguse suure kasvuga on aasta teisel poolel toimunud turul jahenemine," ütles Ruus.

OÜ Volvo Estonia müügijuhi Ilmar Kukke sõnul on võrreldes eelmiste aastate vähese veokimüügiga kasvuprotsendid märkimisväärsed. "Majanduslanguse perioodil lükkasid paljud transpordiettevõtted veokite uuendust edasi, soovides mitte riske võtta." Kasvanud tarnete arv on seotud paljuski just edasi lükatud vahetustega. Siinjuures loob ta võrdluse veokitarnetega kogu maailmas, öeldes, et globaalselt on Volvo tarned võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud.

Suuremad tellimused kümne veoki ringis. Ükski veokimüüja konfidentsiaalsusele viidates suurimaid tellijaid ei avalikusta, kuid mainitakse, et korraga on näiteks ühte ettevõttesse läinud tervelt viis Dafi veokit ning Scania ja Mercedese suurimad tellimused jäävad kümne sõiduki kanti.

Investeeringujulgusest, millele automüüjad vihjavad, annavad tunnistust ka suuremad veo- ja ekspedeerimisfirmad. Nii näiteks suurendas tervelt 30% ehk 5 veoki võrra veokiparki Eesti üks kõrgeima rentaablusega veoste ekspedeerimisfirma Wett Eesti. Ettevõtet esindava advokaat Meelis Krautmani sõnul ulatus investeering veokipargi täiendamiseks 1,7 miljoni euroni.

Tänavuse eduka veokimüügi taustal on tarbeautode müüjad prognoosides natuke tagasihoidlikumad ning peamiselt viitavad Euroopa kriisiolukorrale.

"Tuleb tõdeda, et olukord turul pole enam nii optimistlik kui kevadel ja siin saame vaadata vaid äärmiselt segase olukorra poole Euroopas. Tänu ebakindlusele jäetakse tegemata nii mõnigi investeering, mis muidu kindlasti teoks saaks," nimetas OÜ Truck Trading Estonia veokite müügijuht Peeter Tomesti turgu kõigutavaid asjaolusid.

Tema hinnangul avaldavad veokimüügile lähitulevikus mõju eelkõige sündmused Euroopas. Üks määrav faktor veokite müügis on Tomesti sõnul ka kasutatud veokite puudus. "2009. aastal olid tootmismahud nii palju väiksemad, et kui järgmisel aastal soovitakse osta korralikku kolme aasta vanust kasutatud veokit, siis seda lihtsalt kas pole võtta või on hind nii kõrge, et sellisel investeeringul kaob igasugune mõte," ütles ta.

OÜ Keil M.A. juhataja Margus Mängeli sõnul on Eesti vedajate autopark raskete aegadega märgatavalt vananenud, mis aitab küll müügikasvu suurendada, ent samas on vedajad Euroopa üldises turukonkurentsis ja arvestada tuleb ka Euroopa majanduskeskkonnas toimuvaga. Samuti sõltub veokimüük kaubavahetusest üldiselt.

Näiteks on Mängeli sõnul oluliselt vähenenud sel aastal Venemaa veolubade arv Eesti vedajatele, mis piirab märkimisväärselt Venemaa-suunalist kaubavedu.

Scania Eesti juhatuse liikme Alar Präämi sõnul moodustavad Eesti raskeveokite müügist umbes 70-80 protsenti pikamaaveokid.

"Üldine majanduse areng ja sellest tulenev rahvusvaheline kaubavedude mahtude muutus Euroopas ja Venemaal mõjutab müüki. Siseriiklike vedusid tegevate veokite müügi mõjutajateks on erinevad arengud erinevates segmentides, nagu metsa-, prügi-, kütuse-, toiduvedu," sõnas Prääm.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:05
Otsi:

Ava täpsem otsing