Eesti võtab Läänemerel liidrirolli

Julian Skelnik 09. november 2011, 00:00

Eesti transpordi- ja transiidisektoris on toimumas suured ja väga olulised muutused - juba mõne aasta pärast võib Eesti olla piirkonna juhtiv transiidimaa. Konkurentide rahustamiseks võiks vaadata maakaarti ja ajalugu - Eesti võtab endale kuuluva positsiooni tagasi.

Tallinna ja Soome laevaliin on Euroopas ühe suurima reisijatemahuga, Tallinna Sadam on reisijate arvult Läänemere kolmas ning teinud absoluutseid reisijate arvu rekordeid viimased kolm aastat järjest. Lisaks reisijate veole võib Eesti muutuda domineerivaks ka kaupade veos - seda juhul, kui Muuga sadam muutub piirkonna sõlmjaamaks koostöös kogu Eesti logistikutega.

Majanduse madalseisu ajal suunas riik miljardeid teedeehitusse ning ehitas valmis Koidula piiripunkti. Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas tegi hiljuti teatavaks Euroopa Liidu võimaliku hiigeltoetuse Rail Balticu I ja II projektile, Tallinna lennujaama ühendamisele raudteega ning Tallinna sadama kaasamisele Euroopa ühtesse transpordivõrgustiku toetusplaani. See annab Eestile veelgi võimalusi juurde, arvestades, et tekib uus efektiivne transpordikoridor ka põhja-lõuna suunal.

Mõningase tähelepanuta on jäänud tõsiasi, et kui Eesti lennunduses alles plaanitakse liikumist sõlmjaama suunas, siis merenduses on esimesed sammud juba tehtud ning positiivsed ja julgustavad kogemused olemas. Nafta ja naftasaaduste käitlemisel on Tallinna Sadam kindlasti üks piirkonna hub'e, konteinerite osas veel mitte. Ehk siis osa kaupade puhul annab Muuga sadam küll juba hub'i mõõdu välja, kuid maailmamaastaabis on selle saavutamine alles ees.

Kui lennunduses tähendab sõlmjaam laialdasemaid reisivõimalusi - see tähendab näiteks Soome linnadest inimesi edasilendudeks Tallinna tuues tekib Euroopa suunas liine juurde ning avarduvad Eesti inimese reisivõimalused -, siis merenduses märgistab hub eelkõige kaupade vedu.

Muuga sadama hub'iks kujunemise teel omab võtmetähtsust otsus rajada uus konteineriterminal. Otsuse ajastus oli perfektne, see võimaldas kasutada Euroopa Liidu raha ja tuua sadamasse tervendav konkurents, mille puudumine oli omamoodi piduriks sellel teel. Teine sama kaaluga otsus oli uut toimimisloogikat pakkuva operaatori valimine, kes plaanib siiani peamiselt importkaupade juurde tuua esmakordselt ka Vene konteinerkaupade ekspordi läände. Konteinerid täidetakse mõlemas suunas, mis omakorda võimaldab pakkuda madalamat hinda, muuta Muuga sadama suurtele vedajatele senisest atraktiivsemaks ja tuua siia ookeanilaevad.

Tallinna Sadam on teinud nii mõnedki radikaalsed otsused, mis on aja möödudes osutunud ainuõigeteks üha tiheneva konkurentsi tingimustes Läänemere piirkonnas. Julged ja mahukad investeeringud sadama infrastruktuuri arengusse maailma üldise majanduslanguse ajal on Tallinna toonud praegu olukorra, kus tal on tekkinud selge konkurentsieelis paljude oma konkurentsadamate ees Läänemere piirkonnas, eriti Soome lahe piirkonnas Liivi lahel. Olgugi, et sadamaäri ei ole kiire rikastumise äri ja muutused selles äris ei juhtu üleöö, on ettenägelikkus, paindlikkus ja võimaluste loomise kiirus uute arengute jaoks ka siin üliolulised.

"Tähelepanu - esimene ookeanilaev saabub." Ennustan, et selline pealkiri ilmub Eesti uudismeedias üsna pea. Kui siiani on konteinereid vedavad hiiglaslikud ookeanilaevad seilanud maksimaalselt Belgia, Hollandi, Saksamaa, Taani ja Rootsini, siis pakun, et üsna varsti on juba ka Eesti rannikult vaadates esmakordselt ookeanilaeva näha. Gdanski sadama kogemuse põhjal julgen väita, et esimesed "suured" on Maerski näol Läänemere potentsiaali juba avastanud. Eesti asukoht tohutu tarbijaskonnaga Loode-Venemaa, aga ka näiteks Kasahstani ja teiste turgude läheduses ei jää suurtele vedajatele kauaks märkamata.

Muuga sadama Läänemere-keskseks jaotuskeskuseks ehk hub'iks muutumine tõstab ka Eesti ettevõtjate ekspordivõimet - suured mahud viivad kaubaveo kulu alla. Arusaadavalt suurendaks see ka võimalusi kujundada Muugal välja korralik tööstuspark, kus võiks toimuda näiteks ida ehitusturule suunatud masinatööstuse komponentide tootmine vms.

Konteinerites veetakse eelkõige tarbekaupu ning mida rohkem konteinerid laevadele mahub, seda väiksem on koormus maanteedele ning negatiivne mõju laiemalt keskkonnale. Suletud konteiner on juba oma olemuselt üks puhtamaid ja turvalisemaid transpordivahendeid.

Tunnistan ausalt - olen aastaid kadedusega vaadanud Eesti reisilaevanduse edu, mis nüüd on kandumas edasi kaupade veole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing