Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas säästa transpordil Hiinast?
1. Kui valida tarnijat Hiinast, siis millistest piirkondadest/linnadest on transport Eestisse odavaim?
2. Millistest kogustest alates on mõtet kaupa tarnida laevatranspordiga ja milliste kogusteni tasub kasutada lennutransporti?
3. Miks suudavad kullerfirmad pakkuda soodsamat lennutranspordi hinda kui tavaekspedeerijad ja kas sõltub tavaekspedeerija ja kullerfirma hinnaerinevus ka kogustest?
1. See sõltub erinevatest detailidest (näiteks tarnetingimusest). Kuid kindlasti tasub piirkonna valikul silmas pidada gateway'de lähedust.
2. Transpordiliigi valik sõltub üldjuhul ajalisest vajadusest. Kui aeg ei ole oluline ning lähtutakse vaid kuludest, siis on oluline võtta arvesse tarnetingimusi ja lähtekohta arvestamaks välja n-ö "murdepunkt", millest alates muutub meretransport soodsamaks.
3. Lennutranspordi hind sõltub erinevatest detailidest ning leian, et ei ole korrektne üldistada, et üks on teisest reeglina odavam.
1. Hiina puhul on rannikuäärsetest piirkondadest üldjuhul soodsam teenus kui sisemaa linnadest. Seda eriti merevedude puhul, kuna jääb ära sisemaine terminalidevaheline transport. Osakonteinervedudel sõltub hind transpordifirma pakutavate otsesadamate arvust. DHL pakub näiteks otsesadamatena LCL teenust enamusest rannikuäärsetest suurematest sadamatest. Seetõttu jäävad ära erinevad sadamatevahelised kaupade konsolideerimisega seotud kulud ning väheneb transiidiaeg.
Lennuveo puhul sõltub palju sellest, kui kaugel asub tarnija suurematest lennukeskustest (Shanghai, Hongkong ja Peking). Enamus kaupu konsolideeritakse niikuinii sealsetes lennujaamades, mis jällegi suurendab oluliselt lennuhinda kohaliku transpordi võrra.
2. Peamine kriteerium mere- ja lennuveo vahel valimiseks peaks siiski olema nõutav transiidiaeg. Oma osa mängib ka tarnetingimus, sest kohalike kulude puhul on mereveo miinimumsummad üsnagi suured. Väga raske on välja tuua konkreetset koguse piirmäära. Lisaks võib see sõltuda ka saatja asukohast ja kaugusest lähima sadama või lennujaamani ning muudest kauba tingimustest.
3. Kindlasti on kullerfirmadel võimalus pakkuda soodsamat hinda väiksematele saadetistele. Samuti on kullerfirmadel erinevaid teenuseid, mis võimaldavad pakkuda ökonoomsemat transpordivõimalust ka suurtele kogustele.
1. Meie kogemusele tuginedes võin väita, et enamus tarneid Hiinast toimub FOB tingimusel (tarnija toob kauba sadamasse). Kui suudetakse tarnijaga vastav tarneklausel kokku leppida, ei ole vahet, mis piirkonnast Hiinas saadetis teele pannakse. Mereveo hind kõikidest põhisadamatest Eestisse on enam-vähem sama. Siia võiks ka lisada et ka LCL (less container load, konteineri osakoorem) võidab meie kogemusel Eestis üha suuremat populaarsust.
2. Kühne+Nagel kogemusele tuginedes võib väita, et oluline on pigem kauba iseloom, mitte kogus - näiteks elektroonika vs mööbel. Logistikakulude optimeerimiseks soovitakse kallist kaupa kiiremini transportida.
3. Kullerfirmad kasutavad põhiliselt oma lennukiparki kindlate väljumistega. Seega saavad nad turuolukorrale vastavalt hindu reguleerida. Tavaekspedeerijad kasutavad põhiliselt kommertslennuliine, kus hinnapoliitika palju jäigem. Kogemus näitab, et väiksemaid (alla 500 kg) mitteregulaarseid saadetisi transpordivad kullerfirmad, suuremaid saadetisi ekspedeerijad.
Autor: ÄP