Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Moodulkorstna paigaldusvead maksavad kätte

Tea Taruste 09. november 2011, 00:00

Korstna temperatuuriklass ei tohi olla väiksem kütteseadme väljundgaaside temperatuurist ja korstna valikul on oluline ka arvestada, millega köetakse. "Näiteks kui kütteseadme väljundgaaside temperatuur on 500YC, siis ei saa sellisele küttseadmele valida korstnat, mille temperatuuriklass on T300 (lubatud sisendgaaside temperatuur on kuni 300YC), vaid korstna temperatuuriklass peab olema vähemalt T600," selgitas Jalas.

Schiedel Moodulkorstnad OÜ tehniline konsultant Urmas Danil kinnitas, et kui lähtuda tuleohutusnormidest ja valida õiged tooted, on põleng välistatud. "Tänapäevased korstnasüsteemid on tehtud sellise arvestusega, et juhul, kui on tahmapõlengu oht, siis õige toode kannatab selle välja. Lisaks tuleb paigaldusel jälgida õiget kaugust tuleohtlikest materjalidest ning tootejuhendites on miinimumnõuded antud," märkis ta.

Danil soovitab korstna peale hakata mõtlema juba projekteerimisjärgus. "Hiljem oma valikut tehes võib tekkida olukord, et tuleb valida kallim lahendus, mis ei pruugi kõige kindlam olla. Tihtipeale ei mõelda sellele, kus hakkab asuma korsten, kus kütteseade. Tõmmatakse põrand veetorustikku täis ja pärast selgub, et keraamilist või laavakivist korstnat polegi kuhugi toetada ning ainuke lahendus on metallkorsten," rääkis ta.

Metallkorsten on võrreldes keraamilise ja laavakivist korstnasüsteemiga Danili sõnul paigalduse osas kapriissem ning paigaldusvigu andeks ei anna. "Samas on metalli eeliseks paindlikkus - metallkorstna saab kinnitada seinale, riputada lakke või teatud juhtudel toetada ka kütteseadme peale. Kui metallkorstna kaal on 10-20 kg jooksva meetri kohta, siis keraamika puhul on see number 100 kg ja laavakivil 120 kg. Telliskorstnad on keraamilisest omakorda 2,5 korda raskemad," selgitas ta.

Toodete hinna puhul soovitab Danil vaadata hinna ja garantii suhet. "Meil on kõige pikema garantiiajaga keraamiline korsten (30 aastat), laavakivile ja metallile anname 10aastase garantii."

Ehkki moodulkorstnate paigaldamine on lihtsam kui korstnat kividest laduda, soovitab Jalas mõlemal juhul kasutada vastavate teadmiste ja oskustega spetsialiste. "Kui omanik soovib siiski moodulkorstnat ise paigaldada, tuleb jälgida, et korsten sobiks kokku kütteseadmega. Kindlasti tuleb järgida tootjapoolseid paigaldus- ja kasutusjuhendeid ning kehtivaid tuleohutusnõudeid."

Puhastamist ei tohi unustada. Jalas meenutas, et kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma, peab korstnat ja ühenduslõõri puhastama vähemalt üks kord aastas, kui küttesüsteemi dokumentatsioonis ei ole teisiti ette nähtud.

"Metallkorstnaid paigaldatakse pahatihti üsna meelevaldselt. Näen igal nädalal mitut korstnat, kus paigaldamisel pole järgitud tehasenorme," jagas OÜ Potipoiss omanik, korstnapühkija Pepe Sussen oma kogemusi ja rõhutas, et korstnat paigaldades tuleb mõelda ka hoolduse peale. "Kui näiteks seinte sees, kipsplaadi taga on kolm meetrit pehmet toru, siis pole hooldust teha võimalik. Kraadid ja nurgad on tootjate paigaldusjuhendis kirjas ning kui neid järgida, pole probleeme. Ei mõelda aga sellele, et iga meetri või pooleteise tagant peaks olema puhastusava," märkis Sussen.

Moodulkorstnate, eelkõige metallist moodulkorstna, paigaldamises ei ole tehniliselt midagi keerukat. Põhiküsimus on korstnatrassi paikapanemine, kütteseadmele sobiva õige isolatsiooniga korstna valik ning põlevamaterjalidest õigele kaugusele paigaldus.

Metallmoodulkorstna soovituslik kaugus sõltub mitmest asjaolust. Kõigepealt tuleb vaadata, millise kütteseadmega on tegemist, ning sellest tulenevalt saab arvestada temperatuuriga, mida korsten peab taluma.

Kaugus põlevmaterjalidest ning läbiviigu tulekindla isolatsioonikihi paksus sõltub ka läbitava konstruktsiooni isolatsioonikihi paksusest. Paksema läbitava isolatsiooni puhul kuumeneb korstna läbiviigusisene osa rohkem, kuna on väiksem võimalus õhu jahutavale toimele.

Tähelepanu tuleb pöörata ka horisontaalsete korstnaosade läbiviikudele, mille puhul soojus jaotub ebaühtlaselt ning 2/3 kuumusest tõuseb mooduli ülemisesse osasse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:05
Otsi:

Ava täpsem otsing