Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigijuhid teevad deklareerimisel näpukaid
Riigikogu korruptsioonivastane komisjon kontrollis esmaspäeval valitsuse liikmete ja presidendi majandushuvide deklaratsioone, millest leidus palju näpuvigu.
„Sealt selgus, et väga palju oli inimlikke eksimusi,“ kommenteeris komisjoni esimees Andres Anvelt töö tulemusi. Huvide esitamisel oli eksitud kinnistu numbritega, mõnel oli kirjutamata jäänud, kas tegu on ühis- või lahusvaraga, täpsustas ta.
Anvelt oli veendunud, et vead pole tahtlikud. „Inimene on märkinud kõik oma varad, kuid kinnisturegistri numbris on eksitud ühe numbriga,“ tõi Anvelt näite. Sel juhul ei saa Anvelti sõnul juttu olla tahtlikust eksimusest, sest kinnistu nimi ja asukoht on märgitud õigesti.
Miks need vead tulevad? Anvelti arvates on põhjuseks praegu kehtiv korruptsioonivastane seadus, mis on raskesti mõistetav. Teiseks põhjuseks on, et andmeid ei saa esitada elektrooniliselt.
Ka Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast märkis, et vigu vähendaks eeltäidetud deklaratsioonid, nagu maksuametile tulusid avaldades. „Juhul kui oleks eeltäidetud süsteem, oleks võimalik tehnilisi vigu ja unustamisi vältida,“ rääkis Võigemast.
Vigade leidmine ja parandamine on ajamahukas protsess. "Kindlasti on ta ajakulukas inimestele, kellel on ülekontrollimise ja võrdlemise funktsioon," lisas Võigemast.
Täna saatis justiitsministeerium teisele kooskõlastusringile muudetud korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis lihtsustab huvide deklareerimise süsteemi.
Eelnõus on ette nähtud, et veebis luuakse avalik register, kus isik peab vaid täiendama eeltäidetud deklaratsiooni andmeid ning selle elektroonselt registrile esitama. Elektroonselt esitatavad eelnõud on eeltäidetud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.