Viis tarka soovitavad võlapakti

Katri Soe-Surén 10. november 2011, 00:00

Saksamaa valitsuse teenistuses olev viiest majandusteadlasest koosnev ekspertnõukogu esitas eile mahuka raporti, mis näeb võlakriisi lahendusena uue, nn võlgade tagasimaksmise fondi loomist. Selle eesmärk on sundida Maastrichti leppega paika pandud võlapiiri ületanud euroriike võtma osaline vastutus oma võlgade eest ning kohustuma ühtlasi vähendama riiklikku võlakoormat 60 protsendini SKPst.

Euroopa riigid peaksid sõlmima võlgade tagasimaksmise pakti, mille kohaselt tuleb need võlad, mis ületavad 60 protsendi piiri SKPst, paigutada ühisesse võlgade tagasimaksmise fondi. Fondi liikmeks olevad euroala riigid vastutavad selle raames ühiselt ja piiramatult, osaliselt tuleb panti panna riiklikud valuuta- või kullareservid. Fond omakorda võimaldaks riikidel katta jooksvaid finantseerimisvajadusi.

Samal ajal pandaks iga riigi jaoks paika konsolideerimisprogramm, mille abil maksaks iga riik võlad 20 kuni 25 aasta jooksul tagasi. Lisaks tuleb paika panna riiklikud võlapidurid.

Uue fondi põhitegijad oleks Itaalia ja Saksamaa. Viie majandustarga arvestuste kohaselt tähendaks see praeguse seisuga 2,3 triljoni euro suuruse fondi loomist. Suurima osalusega oleksid selles Itaalia (41 protsenti) ja Saksamaa (25 protsenti). Kuna kõik riigid vastutavad ühiselt, siis tähendab see võlakirjade tekkimist, mille abil on võimalik stabiliseerida Euroopa finantssüsteem.

Nagu rõhutas eile Berliinis pressikonverentsil värsket raportit tutvustades Beatrice Weder di Mauro, on võlgade tagasimaksmise pakt vaid ettepanek poliitikutele ning peaks rakenduma juhul, kui EFSF peaks võimendamisele ja liikmesriikide konsolideerimis- ja reformipüüdlustele vaatamata osutuma ebapiisavaks. Samuti peaks see mudel murdma senise praktika, mille kohaselt käib võlgade kustutamine üha uute võlgade abil.

Määrav on see, et fond kaob aja jooksul tänu kindlatele tagasimaksekohustustele iseenesest. Sellega eristub võlgade tagasimaksmisfond varem kõne all olnud ühistest võlakirjadest ehk siis eurovõlakirjadest.

Saksa viie majandustarga ekspertnõukokku kuuluvad majandusteadlased Wolfgang Franz, Lars Field, Peter Bofinger, Christoph Schmidt ja Beatrice Weder di Mauro.

Merkel: see ei ole mingil juhul võimalik. Kantsler Angela Merkeli spontaanne vastus majandustarkade ettepanekule oli, et võlgade tagasimaksmispakt ei ole praeguse seisuga vastuvõetav. Selline mudel, mis tähendaks võlgade osalist liitmist, nõuaks nimelt euroliidu aluslepingute muutmist. Kahtlane on Merkeli sõnul ka selle plaani sobivus Saksamaa põhiseadusega. Euroopa Liidu operatiivses juhtimises ei ole see kantsleri arvates mitte mingil juhul võimalik.

Samas leiavad majanduseksperdid, et euroriikide senised pingutused võlakriisi kontrolli alla saada ei ole olnud piisavad. Euroopa Liidu 26. oktoobril toimunud tippkohtumisel vastuvõetud otsused Kreeka võlakärpest ning EFSFi võimendamisest annavad ekspertide hinnangul vaid mõningast ajapikendust. Finantsturgusid need otsused aga lõplikult ei rahusta, rääkimata sellest, et see võiks toimida pikemas perspektiivis. "Üha mahukamad päästepaketid ei suuda murda finantsturgudel üha suuremaks kerivat usaldamatuse spiraali," ütlevad majandustargad.

Saksamaad ähvardab retsessioon. Majandustargad ei usu ka Euroopa Keskpanga plaani osta probleemsete riikide võlakirju. "Võlakirjade ost kahandab turudistsipliini jõudu, ilma et selle asemele tuleks tõhus poliitiline distsipliin," hoiatavad viis tarka oma raportis. Raha- ja fiskaalpoliitika piirid hägustuksid ning Euroopa Keskpank riskib oma usaldusväärsusega.

Võlakriisi riskid ähvardavad majandustarkade hinnangul mõjutada ka Saksamaa majandust. Sel aastal tõuseb SKP veel küll 3 protsendi võrra, kuid tuleval aastal ennustatakse tõusu vaid 0,9 protsenti. Peaks aga maailma majandus stagneeruma, libiseb Saksamaa tuleval aastal tagasi retsessiooni. Euroala majandus on "riigivõla- ja pangakriisi surnud ringis", kirjutavad majandustargad.

Saksa Hulgi- ja Väliskaubanduse Liidu president Anton F. Börner ütles eile Berliinis välispressi klubis, et kuna tegemist on poliitilise ja mitte majandusliku kriisiga, siis tuleb keskenduda klientidele ja konkurentsile.

"Me peame olema nii head kui võimalik ning otsima tellimusi ükskõik kus maailma otsas. See on ainus, mis ettevõtjaid huvitab, olgu see siis euroga või ilma," ütles Börner. "Loomulikult vajame tungivalt rahu finantsturgudel. Sõltume maailma majanduskasvust ning finantskriis on kui tsunami." Börner ütles aga ka, et tuleb teha kõik, et selle tsunami eest kõrvale hoida. Ning vajadusel tuleb hakkama saada ilma eurota. "Loomulikult pooldan ma eurot, selles ei ole mingit küsimust. Aga Saksamaa tuleb toime ka ilma eurota. Mida meil vaja on, on vaba turg. Saksamaa suurimad kaubanduspartnerid ei ole euroriigid, vaid Hiina, USA, India, Ladina-Ameerika. Meie suudame ka ilma eurota hästi eksportida."

Murelikult vaatab Börner praegu Itaalia suunas - on suur oht, et see riik ei suuda vajalikke reforme ellu viia. Itaalia pankrot tähendaks aga retsessiooni kogu maailmas. Börner ütles, et tõenäosus, et euro praegusel kujul püsima jääb, on tema hinnangul 60 protsenti.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 19:05
    Otsi:

    Ava täpsem otsing