Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitamine on hüppeliselt kallinenud

Hille Tressum 11. november 2011, 00:00

NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak usub, et ehitushinnad jätkavad tõusmist. Oma arvamust põhjendas ta nii tööjõu kui ka ehitusmaterjalide kallinemisega. "Hinnad on ületamas 2007. aasta taset. Samas on kinnisvara buumiajaga võrreldes ikka 40-45% odavam. See paneb ehitusturule piduri peale, kuid ei tähenda, et hakatakse odavamalt ehitama," iseloomustas Aak turul toimuvat ning lisas, et odavamalt ehitades tuleb peale maksta.

Tema sõnul on head arengut keeruline ette näha ja kõik halvad stsenaariumid on võimalikud. "Palju sõltub mujal maailmas toimuvast: mis juhtub kreeklaste juures eurotsooniga, kas soomlased ja rootslased on valmis oma tootmist Eestisse tooma, et tekiks võimalus neile siin lao- ja tehasehooneid ehitada," lausus Aak.

Tellimused kasvatavad tööjõukulusid. Harju Ehituse tegevdirektor Aavo Teder on NCC Ehituse juhatuse esimehega ühte meelt, et ehitusturgu ootab ees 8-10%-line hinnatõus, mis on tingitud sisehindade, sealhulgas tööjõu kallinemisest. "Niipea kui sisetellimuste arv suureneb, tekib probleem tööjõu leidmisega. Seda tuleb palgata Ida-Euroopa lõunapoolsetest riikidest, näiteks Bulgaariast, või Soome läinud ehitajad tagasi tuua. Viimasel juhul tuleb arvestada, et tööjõukulu suureneb märkimisväärselt," sõnas Teder.

Insenerehituse juhatuse esimehe Reimo Ehrsteini hinnangul tööjõule tehtavad kulutused tuleval aastal ei suurene, kuna sisehinnad jätkavad tõusu ning ettevõtted on endiselt kokkuhoiurežiimil.

Merko Ehituse juhatuse liikme Alar Lauguse sõnul on oodata ehitusmaterjalide hindade ja tööjõukulu stabiliseerumist.

Tederi sõnul leevendavad ehitusturu olukorda riiklikud tellimustööd. "Näiteks suured infrastruktuuriobjektid ja saastekvootide raha suunamine hoonete soojapidavuse parandamiseks," sõnas ta ja lisas, et see toob kaasa osa tööde olulise kallinemise. Kolleegiga nõustus ka Laugus.

Kasumlikkus kannatab. Ehitushindade kiire kasv 2010. ja 2011. aastal on avaldanud negatiivset mõju sektori kasumlikkusele.

"Hindade suur volatiilsus on muutnud uute projektide eelarvestamise ja projektide planeeritud kuluga ehitamise keeruliseks ning toob endaga kaasa lisariski fikseeritud hindadega ehituslepingute elluviimisel. Sageli tühistavad tellijad hankekonkursse, kuna esitatud pakkumised ei vasta 2009/2010. aastal koostatud eelarvetele ning projekti rahastamiseks eraldatud vahendid on ebapiisavad," kõneles Laugus.

Ühtlasi märkis ta, et praeguste hindade juures ei ole uute elamispindade arendus kasumlik, mistõttu hakkab pakkumine selles vallas taas vähenema.

Lauguse sõnul annavad Eesti ehitusturule värvi maailma majanduses ja finantsturgudel valitsevad meeleolud. Võtmerolli mängib investorite kindlustunne.

Scanweldi juhatuse esimehe Indrek Küttise sõnul tõusevad ehitushinnad tuleval aastal kindlasti. Tema prognoos on 10%. Tööjõu märkimisväärsesse kallinemisse Küttis ei usu. "Arvan, et tööjõukulu kasvab vähem, sest tootlikkus ei suurene selle võimaldamiseks piisavalt kiiresti. Lähiminevikust mäletame, milleni see viib, kui palk tõuseb tunduvalt kiiremini, kui suureneb töö efektiivsus. Usun, et ettevõtjad on ettevaatlikud," märkis ta.

"Töötute hulgast on väga raske leida motiveeritud ja oskustega tööjõudu. Kui nüüd karmilt ja irooniliselt öelda, siis tundub, et majanduse madalseis jäi liiga lühiajaliseks, et õpetada hindama stabiilsust," kritiseeris Küttis.

Insenerehituse juhatuse esimehe Reimo Ehrsteini sõnul on 2012. aastal ehitusturu nõudlus jätkuvalt sõltuvuses Euroopa Liidu struktuurifondide finantseeritavatest riigihangetest.

"Selliste hangete korraldamine on otseselt kinni hankijate suutlikkuses ja pädevuses, mis on kahjuks kohati äärmiselt väike ja laseb välja paista ebaprofessionaalsusel. On palju vaidlustusi, vääralt hinnatud maksumusi. Paljuski sõltuvad rahastamisotsused poliitilistest valikutest ja prioriteetide seadmisest, kuid välisvahendite saamise lootuses projekteerivad hankijad märkimisväärselt sageli riiulisse," märkis Ehrstein.

Ehitusturu olukorda leevendavad ka CO2-projektid. Ettevõtja sõnul on taristute ehitamisel oodata mõningast mahtude kasvu.

"Üldehituse spetsiifilistes valdkondades avaldab kindlasti mõju CO2-kvootide müügist saadud tulu suunamine hoonete energiatõhususe suurendamiseks," lausus ta.

"Sellistes valdkondades nagu avatäidete valmistamine/paigaldamine, fassaadide ehitamine, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamine võib järgmisel aastal tekkida defitsiit nimetatud alade spetsialistidest ja see kergitab ajutiselt hindu ka üldehitussektoris tervikuna," prognoosis Ehrstein.

Ettevõtja märkis, et tõenäoliselt ei suurene enam ehitustööjõu väljavool Skandinaavia maadesse. Pigem on tema sõnul märgata vastupidist trendi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing