Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa riskib uue majanduslangusega

Sirje Rank 11. november 2011, 00:00

"Väljavaated on kahjuks sünged," märkis Rehn.

Kevadise prognoosiga võrreldes kärpis komisjon kasvuprognoosi enam kui poole võrra. Kasvu oodatakse euroalal tuleval aastal nüüd vaid 0,5% kevadel prognoositud 1,8% asemel, kuid sedagi vaid eeldusel, et uuesti tuurid üles võtnud euroala võlakriis tuleval aastal taltub.

"Arvestades seda, et määrava tähtsusega poliitiliste otsuste ümber valitseb alles suur ebakindlus, ei saa välistada ka sügavat ja pikalevenivat majanduslangust," hoiatab ELi majandusdivisjoni juht Marco Buti raporti eessõnas.

Sarnane sõnum oli läinud nädalal ka Euroopa Keskpanga uuel juhul Mario Draghil, kes prognoosis aastas lõpuks Euroopa majanduses "kerget langust".

Kidura kasvu tõttu pole oodata olukorra paranemist ka tööturul, kus töötuse määr kerkis euroalal septembris kõrgeimale tasemele euro käibelevõtust.

Tuntavalt on komisjoni värskes prognoosis alla tõmmatud Euroopa tuumikriikide prognoose -Saksamaal kevadega võrreldes 1,9 protsendilt 0,8 protsendile ning enam kui poole võrra ka Prantsusmaal, Itaalias ja Hollandis.

Peamine pidur on torm finantsturgudel ning suvest alates ettevõtjate ja majapidamiste seas süvenenud pessimism. Samuti eelarvekulude koomaletõmbamine paljude riikides ühel ajal ning nõudluse vähenemine Euroopa eksporditurgudel.

Balti riikides ja Põhjalas oodata kiireimaid majanduskasvu temposid. Kiireimat kasvu on tuleval aastal oodata kriisi ajal enim kannatanud Balti riikides.

Eesti peamistel eksporditurgudel - Rootsis ja Soomes - läheb majandusel samuti veel suhteliselt hästi, kuid sealgi on eksporditurgudel kasvanud ebakindlus majanduses hoogu maha võtnud ning jahutanud tarbijate ostuhuvi ja optimismi. Tuleval aastal prognoositakse nii Soomes kui ka Rootsis majanduskasvu aeglustumist 1,4%-le.

Euroala eelarvedefitsiit alaneb tuleval aastal keskmiselt 3,4%-le SKPst, lähedale euroala piirnormile, millest tuleval aastal suudab kinni pidada viis riiki. Väikseima defitsiidiga on Soome ja Saksamaa. 3% piirile läheneb sammhaaval ka Läti.

Samas tuli Olli Rehnil tõdeda, et euroala võlakoorem jätkab kasvu kogu prognoosiperioodi jooksul, kerkides 2013. aastaks keskmiselt 90,9 protsendile SKPst. Euroala riikidest näitab prognoos võlakoorma vähenemist vaid Saksamaal.

Kreeka võlakoorem järjest raskem. Euroopa Liidu ja IMFi abiprogrammiga riikidest prognoosib komisjon tuleval aastal Kreekale ja Portugalile majanduslanguse jätku. Iirimaa "särab" Euroopa Liidu kõrgeima eelarvedefitsiidiga ning Kreeka võlakoorem kerkib agressiivsete kärbete kiuste ja nende tõttu juba lähedale 200% piirile SKPst.

Parem uudis on inflatsiooni taltumine. Olli Rehni sõnul langeb inflatsioonitempo komisjoni prognoosi järgi euroalal tuleval aastal alla keskpanga sihiks seatud 2% taset.

Samas oli Rehn sunnitud nentima, et praeguses ebakindlas olukorras on ebakindlad ka prognoosid ning riskid on pigem sellised, et tegelikkus võib kujuneda prognoosist süngemaks.

Eile avaldatud värskes majandusülevaates tuli Euroopa Komisjonil Eesti selle aasta majanduskasvu näitajaid oluliselt tõsta, kuid tuleva aasta prognoose kärpida, kuna nõudlus eksporditurgudel väheneb.

Eesti jaoks peamise probleemina tõstab komisjon esile vajalike spetsialistide ja oskustööliste puudust, millest võib saada oluline pidur Eesti majanduse kasvupotentsiaalile.

"2011. aastal oodatav 8%ne kasv ületab varasema prognoosi. Välisnõudluse nõrgenemine aeglustab aga SKP kasvu 2012. aastal 3,2%-le, millele järgneb kasvu kiirenemine 2013. aastal 4%-le," nendib komisjon oma raportis. "Kasvu profiil on prognoosi järgi rohkem tasakaalus, kuna kosuma hakkab ka kodumaine nõudlus."

Kevadest alates on aga olukord nii Euroopa majanduses kui ka maailmamajanduses halvemuse poole pööranud, nentis eile rahandusvolinik Olli Rehn. Finantsturgudel on pinged süvenenud ning raske on ennustada, mis edasi saab. Valitseb suur ebakindlus.

Eesti ekspordi kasv aeglustub - tulevaks aastaks prognoosib komisjon Eesti ekspordi kasvu vaid 3,8%. Siseturu nõudlus kasvab prognoositava perioodi jooksul 3,5%.

Tööpuudus jätkab Eestis komisjoni prognoosi järgi langust ka tuleval ja 2013. aastal, vastavalt 11,2 ja 10,1 protsendile. See on siiski suhteliselt kõrge tase, samal ajal kui paljud spetsialistide ja oskustööliste kohad on vakantsed. Siit võib johtuda palgasurve, mis hakkab taas Eesti konkurentsivõimet õõnestama. Majanduses tervikuna ei prognoosi komisjon aga reaalpalga kasvu enne 2012. aasta keskpaika.

Inflatsioon prognoosi järgi taltub - tänavuselt 5,2 protsendilt alaneb see tuleval aastal 3,3%-le ja 2013. aastal 2,8%-le. Samas ei välista komisjon, et ühekordsed sündmused, nagu elektrituru avamine, võivad hindu kergitada.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:06
Otsi:

Ava täpsem otsing