Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Küberpetturitel olid ka miljoni euro villad
Tänu poja Vladimir Tšaštšini kuritegelikule skeemidele jõudis tema isa Viktor rikaste TOPi, aga tema kinnisvara ja miljoneid eurosid ähvardab riigi omandisse minek.
Piirangud seatud 149 kinnistule, mille küberpetturid kuritegeliku rahaga soetasid. „Need kinnistud on erineva väärtusega alates hoonestamata maatükkidest, mille väärtus võib olla umbes 30 000 eurot, kuni kallite büroohoonete ja eramuteni välja. Nende väärtus võib olla miljon eurot,“ rääkis asjaga tegelev riigiprokurör Piret Paukštys. Kinnistud asuvad peamiselt Lõuna-Eestis.
Petetud raha eest asutati ka kiirlaenufirma Credit Union. „Kuritegelik vara läheb konfiskeerimisele. Praegu blokeeritud üle ühe miljoni euro. Kontod on piiratud ka välisriikides, kus summad on tunduvalt suuremad,“ ütles Paukštys.
Vladimiri isale Viktorile pole tänase seisuga kahtlustust esitatud. „Ta küll ametlikult figureeris äriühingutes, kuhu raha jõudis, aga praegustel andmetel oli ta vaid nimeliselt sinna pandud,“ ütles Paukštys. Tänu pojalt saadud varale oli Viktor Äripäeva rikaste edetabelis 283. kohal 6,7 miljoni euroga.
Kuidas siis raha täpsemalt ikkagi välja peteti?
Politseikapten Kalmer Viska rääkis, et põhiliselt veebireklaamiga. Nad suutsid sokutada bännereid kodulehtedele nii, et kliendid ei maksnud kodulehe omanikele, vaid petturitele. Nad suutsid manipuleerida päringuid ja reklaame ning neid edasi müüa.
„Kui lähed näiteks Äripäeva lehele, siis sa ei näe õiget reklaami, mille eest tegelikult raha on küsitud. Näed kolmandale müüdud reklaami, selle eest kasseerisid nad raha juba järgmiselt kliendilt,“ selgitas Viska. „Selliste skeemidega said raha kätte, kogusid kokku ja erinevaid firmasid ja offshore'e kasutades liigutasid vahendid mingis ulatuses Eestisse.“
Paukštyse sõnul loodab riik kogu kuritegeliku vara konfiskeerida ning õnnestumise korral võib sellest saada suurim kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise juhtum Eesti ajaloos.
Prokuratuur ei osanud öelda, kui kaua teisipäeval kogutud andmete töötlemine aega võtab. Sest serveritest saadud andmete maht on terabaitides.