Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mitmekesine Tallinna City

Triin Toome 11. november 2011, 00:00

1996. aastal leidis arhitektuurinõukogu, et kõige mõistlikum on kõrghooned rajada nii, et tekiks kõrghoonete kobar, mis moodustab uue, vanalinnast lahus oleva silueti. Citysse ehitamisel peetakse kinni linnaplaneerimise põhimõtetest, mis viimase kümne aasta jooksul eriti muutunud pole. Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute osakonna juhataja Martti Preemi sõnul tohib Stockmanni kvartalisse ehitada kuni 30korruselisi hooneid ja Admiraliteedi basseini piirkonda lubab linn rajada kuni kuuekorruselisi ehitisi. Ta lisas, et Viru väljakule rohkem uusi hooneid ei tule.

Vaated vanalinnale ja Tallinna silueti ruumiline tasakaal on arhitektuuribüroo Studio-3 arhitekti Anu Põime arvates Tallinna südalinna kõrghoonete ehitamise peamised kaalutlused. "Kõrghoone tegelik vorm tuleb välja vaid kaugvaadetes, tänaval liikuvale inimesele on vaadeldavad vaid kaks alumist korrust," tõi Põime välja.

Kinnisvarafirma Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere peab merelt paistvaid kõrghooneid Tallinna eripäraks juba ajast, kui Oleviste kiriku torn Euroopa kõrgeim ehitis oli. "Helsingis ja Stockholmis on küll palju rohkem suuri maju kui Tallinnas, ent kõrghooneid pole peaaegu üldse. Seega on kõrghooned Tallinna eripära ja võiksid kuuluda meie linnapilti veel enam kui praegu," selgitas Tampere.

Põime leidis, et terviklikku keskkonda väärtustab kõrghoone siiski vähe, kuna ei tähenda veel linnalikku ruumilist tihedust. "Pigem tekitab kõrghoone enda ümber ruumilise vaakumi, sest vajab lisafunktsioone, näiteks parkimist. Seetõttu ei ole tihtipeale võimalik selle ümbrust ruumiliselt tihedalt hoonestada," tõi arhitekt välja kõrghoone negatiivse mõju.

Oluline on nii välimus kui ka funktsioon. Tampere ja Põime peavad mõlemad linna tasakaalustatud arengu mõttes oluliseks hoonete funktsiooni. "Kesklinnas on vaja nii büroopinda kui ka eluasemeid ja selle aasta suvel selgus, et ega meil hotelle ka piisavalt pole," märkis Tampere.

Arhitekt Põime leiab, et linnasüda on eelkõige mitmesuguste tegevuste koondumispunkt, mis hästi planeerituna peab siduma omavahel paljusid funktsioone, sh büroosid, kaubandust, meelelahutust, aga ka elamispindu.

"Selleks, et kesklinn elaks ööpäev läbi, peab see oma ülesandeid vaheldusrikkalt ja jätkusuutlikult kombineerima. Kui hoonestus on vaid ühele funktsioonile üles ehitatud, järgib see vaid selle funktsiooni vajadusi. Näiteks totaalne büroohoonete kompleks sureb pärast tööpäeva lõppemist välja. Seda võib täheldada Ülemiste City büroohoonete kvartalis," täpsustas Põime.

Kuigi praegu veel kuskil ehitustegevust ei käi on Maakri kvartali arendamiseks koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja kinnistuomanikega korraldatud arhitektuurikonkurss. "Kahjuks ei ole siiani õnnestunud seda lõpetada, sest tegemist on paljude omanikega ja üksmeele saavutamine on probleemne," täpsustas Preem.

Üksikud kõrghooned ei tekita ühtset tervikut. Preemi sõnul hakatakse ehitama ca 30korruselist kõrghoonet Maakri tänava ja Rävala puiestee vahelises kvartalis.

Lembit Tampere lisas, et kui uus 30korruseline ehitis täidab ühte konkreetset funktsiooni, siis mõjutab see kindlasti oma segmendis pakkumist. "Kui see jaguneb kolme funktsiooni vahel - esimestel korrustel kaubandus ja büroo, edasi tükk hotelli ning viimastel korrustel eluasemed -, siis ei pruugi seda juhtuda," arutles Tampere turu tasakaalu üle.

Põime leidis, et üksikute kõrghoonete ehitamine ei aita kesklinna ruumiliselt varieeruvat ja tihedat keskkonda tekitada, sest kontsentratsioon koondub seeläbi vaid üksikutesse punktidesse.

"Tallinnas on endiselt keskuses ja selle vahetus läheduses hoonestama alasid, näiteks tühimikud Baltika kvartalis ja Kalamajas. Lisaks leidub ruumilisi ja funktsionaalseid ühendusi vajavaid valupunkte, näiteks Admiraliteedi basseini äärse tühimiku sidumine keskusega Rotermanni kvartali kaudu," sõnas Põime.

Ka kool plaanib kõrghoonet. Detailplaneering kõrghoone ehitamiseks on algatatud ka A. Lauteri tänaval asuvale Estonian Business Schooli krundile. EBS Education OÜ nõukogu esimees Madis Habakuk selgitas, et hoonet soovitakse uue campus'e tarvis, mida hakatakse kasutama koos Tartu Ülikooliga. "Kuna arhitektuurikonkurssi pole veel toimunud ning kooskõlastused on alles algstaadiumis, siis on ebatõenäoline, et ehitis enne viit aastat valmib," arvas Habakuk.

Kooli kesklinnast mujale kolimist ei pea Habakuk võimalikuks: "Ärikoolid asuvad sageli kesklinnas, kuna palju kasutatakse õppejõude-praktikuid, kelle töökoht on kesklinn ja kes ei tahaks transpordile palju aega kulutada." Parkimisprobleemide ennetamiseks tuleb kõrghoone juurde osaliselt maa all asuv ja senisest palju suurema mahuga parkla.

Kuigi Martti Preemi sõnul kõrghoonete lisandumine linnasüdamesse liiklusummikuid ei kasvata, tuleb parkimine siiski igal krundil ise lahendada. "Üldine autostumine viimaste prognooside kohaselt ei kasva. Liiklusummikud on pigem tingitud ristmike läbilaskevõimest," selgitas ta.

Tallinna City äristumine ja elurajoonide linnaäärne kontsentratsioon võiks panna linnavõime muretsema kesklinna transpordi pärast. Äri- ja kaubanduspindade protsentuaalne suurenemine kesklinnas tähendaks suuremat survet ka parkimisele.

Kõige rohkem on hinnas ülemistel korrustel asuvad korterid, mis on heade ja n-ö õigele poolele vaadetega (merele ja vanalinnale). Vaate kõrval on oluline ka hea planeering. Heaks planeeringuks peetakse eraldi tubadega korterit, kus ka köök on elutoast eraldatud.

Kuna avarate vaadetega kõrgeid maju ei ole just palju, siis ühtegi neist välja tuua ei saa, hinnavahemikud on sarnased. Kõige perspektiivikamad kohad on need, kus vaated avarduvad juba üsna madalalt.

Kortermaja ehitamisel tuleks kindlasti rõhku panna läbimõeldud planeeringutele ja väikeste kommunaalkulude saavutamisele. Häid kohti korter- ja büroomajade arendamiseks peaks Tallinnas veel piisavalt leiduma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing