Uudised
10. november 2011 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mudelprojekteerimine annab välisturul eelise

Intellektuaalse teenuse eksport on mõne reaalse vidinaga võrreldes keerulisem, sest näiteks kavandamis- ja ehitamistavad on riigipiiri ületamisel kardinaalselt erinevad ja konservatiivsed. Mõistagi on mängus ka oma turu kaitse.

Kui EA Reng võttis neli-viis aastat tagasi suuna mudelprojekteerimisele (BIM - building information modeling), keerutas palju ehitusvaldkonna tegijaid sõrme oimukohal. Kummalisel kombel teeb mõni seda senini, mõistmata, kui palju efektiivsem on vigade elimineerimine hoone või ehitise virtuaalfaasis võrreldes päris ehitamise ja asjatute läbimõtlematusest tulenevate kasutamiskuludega aastakümnete jooksul.

BIMi kasutamine on läänes tavapärane. Hinnatakse projekteerimisettevõtteid, kus suudetakse kavandada kompleksselt - projekti erinevate osade mudelid luuakse ja koordineeritakse ühes majas, kus on kindla süsteemi alusel valitud hästi ühilduvad projekteerimistarkvarad ning konkreetsed tehnoloogilised võtted ja protseduurid.

Skandinaavia traditsioonilises ärimudelis on projekteerimisettevõtted paljuski killustunud, Suurbritannias tuleb projekt tihti kokku seada 20-30 firma tööst. Võib vaid ette kujutada, kui palju halle tsoone ja kokkusobimatusi see tekitab. Seega võib öelda, et BIMi kasutamine annab päris hea konkurentsieelise.

BIM-tehnoloogiaga sarnanevale mudelprojekteerimisele mindi lennukiehituses üle juba 20-30 aastat tagasi, masina- ja laevaehitus läks seda teed pisut hiljem, kuid ka seal sai virtuaalmudeli ehitamine kiiresti valdavaks, et mitte öelda ainuvõimalikuks. Miks peaks põhimõtteliselt samasugust protsessi kasutavas ehitusvaldkonnas teisiti minema?

Korralik läbimõtlemine annab säästu. Arendajad/tellijad ei oska siiani näha otsest kasu, mida korralik läbimõtlemine võib tuua nii ehitusprotsessis, kus sääst küünib kümnetesse protsentidesse, kui ka ekspluateerimisel, kus säästu on võimalik mõõta kordades.

Mõnele ehitajale võib kalapüük sogases vees olla igati kasulik - saab ju kehvale projektile viidates kundelt rohkem raha küsida. Kuidagi tuttavlikult mõjus Bakuu endise peaarhitektiga kohtudes tema repliik BIMi kohta: "Väga hea ja vajalik, aga meie ehitajad hakkavad küll selle vastu võitlema, sest siis ei saa tellijale ju enam mütsi pähe tõmmata."

Edukat BIM-projekti ei tule kaugelt otsida. Näiteks võib tuua Helsingis asuva Musiikkitalo, mille tellija oli Senaatti, meie Riigi Kinnisvara ASi Soome analoog. Kuigi kavandamine kestis aastaid ja sisaldas lugematuid osapoolte huvide arvestamisi, lahenduste läbimängimisi ja ümbertegemisi, on lõpptulemus selline, et muusikutel olid õnnest silmad märjad. Senaatti kõigi hangete üks nõue on BIM-projekt.

Uus meetod tekitas uue elukutse. BIMi võidukäiguga on sündinud ka uus elukutse - erinevate projekteerimisdistsipliinide mudelite koondaja. Praegu on õhus peamiselt kaks võimalust: esimesel juhul võtab tellija mudelite koondamise enda peale või ostab selle teenuse sisse, teisel ja ka meie valitud juhul tegeleb sellega projekteerimisfirma BIM-projekti juht.

Läbimurdmine bütsantslikust asjaajamisest võib saada takistuseks. Oleme meiegi siin-seal EASi toel jätkuvalt kohal, kuid läände minekul me kahjuks enam toetust ei saanud. EA Rengi kogemusel on usalduse loomine lääne pool võrreldav varbaga vee katsumise ja alles siis tasahiljukesi sügavamale minekuga, tehes veetaseme niueteni jõudmise eel veel imelikke hüppeid.

Tavaprojekteerimise teenusega lääne turule minekul ei ole ei meil ega ole tõenäoliselt ka ühelgi teisel Eesti kavandusettevõttel mingit unikaalset müügiargumenti, ent BIM-tehnoloogiaga aga küll. Oleme sageli olnud hoopis need, kellelt tahetakse eeskuju võtta.

Pool käibest tuleb ekspordist. EA Rengi eksport on tugeval tõusuteel. Eelmises kvartalis oli see juba 50% müügikäibest. Lääne partnerid on meid kutsunud osalema koostöövõrgustikus, millel on kaks põhieesmärki: kompleksse teenuse osutamine laialdaste ressurssidega ja küllaldase võimsuse omamine näiteks Hiina turul töötamiseks.

Siit ka üleskutse, mida hõimuvelled oma lama'st väljumisel kasutasid ja siiani edukalt järgivad - nähkem sama ala konkurentettevõtetes pigem koostöövõimalusi, mitte vastast, kellel madala hinnaga kõri läbi närida. Omaette toimetamise ja õpilasliku varjamise aeg on pöördumatult möödas. Pigem pangem seljad ka Eestis kokku!

Autor: Jüri Rass