Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Premia: peame konkureerima Nestle ja Unileveriga

Anne Oja 10. november 2011, 19:08

Et oma kaubamärgi all Skandinaavia turule saada, tuleb Eesti jäätisetootjal konkureerida Nestle või Unileveri turundusega samal tasemel, rääkis Premia turundusdirektor Katre Kõvask tänasel konkurentsipäeval.

Mõni aeg tagasi tuli teade, et Unilever tahab Ingmani ära osta, siis jääb Soome jäätiseturule vaid kaks suurt tegijat. 80% jaekaubandusest on kahe suure keti käes, kelle käes on ka 60% horeca sektorist, rääkis Kõvask.

"Mis juhtub, on üsna huvitav ja samas ka murettekitav. Nad (nii Unilever kui ka Nestle – toim) võivad öelda, et kui mingit toodet poodi ei võeta, võtavad nad sealt ära ka oma kõik ülejäänud tooted. Leedus on kaks korda niimoodi juhtunud – VP Market on läinud tülli Coca-Colaga. Mõlemal korral oli Coca-Cola kahe kuu pärast poes tagasi, st leiti mingi kokkulepe," selgitas Premia turundusjuht.

"Fakt on see, et Eesti jäätisetootja Soome turul mingit suurt turuosa ei saa ning turunduskuludes peaks võistlema Nestle ja Unileveriga. Seda võib teha, kui raha on. Mõnel on, aga mõnel ei ole," lisas Kõvask.

Ta märkis ühtlasi, et kuna kaubandusel on väga selge huvi private labeli sektorit kasvatada, on Põhjamaades jala ukse vahele saamisel pea ainsaks võimalusekst alustada private labeli toodetega.

Iseenesest teevad private labelid toiduainetööstusi murelikuks. Vilniuses on näiteks nii, et pead tegema private labelit selleks, et saada kaubandusketti sisse oma kaubamärgi all müüdavaid tooteid. Eestis teeb üks suur piimatööstus poole oma toodangust private labelina. Private labelil pole viga midagi, ka meie teeme seda, kuid see kisub ka margitoodete hinna alla, rääkis Kõvask.

Kõvaski sõnul on värskeid tooteid keeruline kaugemale kui 600 km eksportida väga keeruline. Koor läheb kas hapuks või võiks, seetõttu on toodangut võimalik müüa vaid lähiturgudel.

"Kui Eesti tahab tungida Skandinaaviasse, on ainus võimalus teha private labelit, kuid selle peale ei saa oma ärimudelit üles ehitada," rõhutas ta. Private labeli lepingud on lühiajalised, reeglina aastaks. Lisaks on Euroopasse tekkinud tehased, mis toodavad ainult private labelit, ja nende tootmiskulud on tavalistest piimatööstustest väiksemad.

Osadel Eesti toiduainetootjatel on private labeliga hästi läinud, teistel mitte, teadis Kõvask öelda.

Eestis kasvab jäätisetarbimine aastaga 2-3% ja on jõudnud aastatasemele 8 liitrit inimese kohta. Turul on kolm suurt tegijat: Premia, Balbiino, Ingman ja kaubanduskettide private label sektor. Eesti tarbija eelistab selgelt koorejäätist, mis on nelja viimase aasta trend.

Kõvaski sõnul pole siiski küsimus selles, et ühe või teise koostisega toode oleks halb. Taimerasva kasutamisel saab jäätisepakendile kirjutada, et see on lihtsalt jäätis, mitte koore- ega piimajäätis.

"See, et kasutatakse emulgaatoreid ja stabilisaatoreid (E-ained - toim), siis uskuge, neid kasutati vene ajal ka, kuid ei märgitud pakendile. Toona kasutati jäätises palju ka želatiini, mille kasutamine peale seda, kui hullulehmatõbi levima hakkas, ära keelati," selgitas Kõvask saali küsimustele vastates.

"Lõssipulber hoiab ka jäätist koos nagu emulgaator. Kui emulgaatorit pole, sulab koorest ja veest jäätis kiiresti ära, nagu regati jäätis, mille sulamisega on algusest peale probleeme olnud," lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2011, 19:11
Otsi:

Ava täpsem otsing